Jaan Lahe avalik loeng "Paul Tillich ja Friedrich Schelling"

Marilyn Fridolin
Paul Tillichi büst New Harmony's, Indianas. Autor: James Rosati
Reedel, 16. oktoobril jätkub Jaan Lahe loengusari teoloogia ja filosoofia suhetest. Seekordne loeng tutvustab Paul Tillichi mõttemaailma ning filosoofia rolli selles, keskendudes eriti Schellingi filosoofia mõjudele.
20. sajandi üks mõjukamaid protestantlikke teolooge, Paul Tillich (1886-1965), kuulub nende kristlike mõtlejate hulka, kelle teoloogias on oluline koht filosoofilisel elemendil. Ta näeb filosoofia ja teoloogia suhet nende kahe dialoogina, milles filosoofia sõnastab inimeksistentsi sügavuses peituvaid küsimusi ja teoloogia püüab neile Jumala ilmutusest lähtudes vastata, tõstatades aga omakorda uusi küsimusi. Tillich kasutab oma teoloogias erinevatelt filosoofidelt laenatud mõisteid ja kontseptsioone, kuid eriti on teda mõjutanud Friedrich Wilhelm Joseph von Schellingi (1775-1854) mõttemaailm, mida ta oli tundma õppinud juba nooruses.
Huvilised on oodatud loengut kuulama 16. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Soovituslik kirjandus loengu juurde:
1. Ülevaated Paul Tillichi elust ja tööst:
  • Kalle Kasemaa, Paul Tillich. - Akadeemia 1989/1, lk 160-161;
  • Mart Kivimäe, Paul Tillichist. - Looming 1990/12, lk 1680-1691.
  • Arne Hiob, Uusaja kristlikud mõtlejad. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2008, lk 79-90.
2. Tillichi tekste eesti keeles:

  • Prohvetliku traditsiooni taasavastamine reformatsioonis. Tõlkinud Elmar Salumaa. -  Eesti Evangeelne Luterlik Tallinn: EELK Konsistoorium, 1987, lk 47-60.
  • Kuidas on teadus viimase sajandi jooksul muutnud inimese enesemõistmist. Tõlkinud Kalle Kasemaa. - Akadeemia 1989/1, lk 151-161.
  • Inimene kristluses ja marksismis. Tõlkinud Elmar Salumaa. - Akadeemia 1991/ 8, lk 1609-1027.
  • Jumala tõelisus. Tõlkinud Jaan Lahe. -  Akadeemia 2008/4, lk 820-866.
  • Eksistents ja Kristuse ootus. Tõlkinud Jaan Lahe. Akadeemia 2009/ 12, lk 2237-2267.
  • Religioossed kõned. Tõlkinud Kalle Kasemaa, Vallo Ehasalu, Arne Hiob, Ursula Vent ja Jaan Lahe. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2009.
  • Julgus olla. Tõlkinud Thomas-Andreas Põder. - Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle, Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 487-496.
  • Usulise keele olemus. Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Akadeemia, 2019/1, lk 115−126.
  • Humaansus ja religioon. Tõlkinud Mart Kivimäe. - Looming 1990/12, lk 1674-1679.

Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Maria Esko

Marilyn Fridolin
Romaanitriloogia "Vernon Subutex" 1. osa
Sel neljapäeval, 15. oktoobril on Vabal Akadeemial tõlkeneljapäeva raames külas tõlkija Maria Esko, kes räägib oma uurimisreisist Pariisi, mille ta Virginie Despentes'i romaanitriloogia "Vernon Subutex" tõlkimiseks ette võttis. Reisi käigus külastas ta romaanis nimetatud kohti ja kuulas Pariisi eri rajoonide inimeste kõnet, et Subutexi-triloogias esinevaid kõnekeeli paremini tegelaste profiilide ja nende võimalike Tallinna-vastetega kokku viia.  
Kõik tõlkehuvilised on oodatud osalema 15. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse esimese korruse sotsiaalainete klassi (Jakobi 41). Kuulama võivad tulla ka need, kes pole sarjale registreerunud, ent keda huvitab konkreetse seminari teema. 
Loe lisaks

Niilo Kaldalu avalik loeng "Antibiootikumid ja antibiootikumikriis"

Marilyn Fridolin
9. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu molekulaarbioloog Niilo Kaldalu, kes räägib antibiootikumidest ja antibiootikumikriisist.
Möödunud sajandil muutsid antibiootikumid põhjalikult inimeste elu ja võimaldasid areneda tänapäevasel meditsiinil. Nüüd on käes antibiootikumikriis, sest haigusi tekitavad bakterid on aina sagedamini olemasolevatele ravimitele resistentseks muutunud, aga uusi antibiootikume pole suudetud luua.
Loengus tuleb juttu antibiootikumide toimimise viisidest ja sellest, mille poolest see bakterite vastu suunatud ravimite rühm on eriline. Kuidas avastati ja võeti kasutusele esimesed antibiootikumid, miks need osutusid nii edukateks ja miks tänapäeval enam sama moodi uusi ravimeid ei õnnestu leida. Miks on uute antibiootikumide avastamine tänapäeva ravimiarendusele nii raske ülesanne ja kuidas seda siiski püütakse lahendada. Lisaks veel antibiootikumiresistentsusest, selle mehhanismidest ja levimisviisidest. Lõpuks veel sellest, miks antibiootikumid ei tööta sageli ka siis, kui resistentsust pole ja haigusetekitaja on laboritestide põhjal ravimile tundlik.
Huvilised on oodatud loengut kuulama reedel, 9. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Jätkub kursus kreeka tragöödiast

Marilyn Fridolin
Esmaspäeval, 5. oktoobril jätkub Neeme Näripä juhendamisel eelmisel aastal alanud kursus, mis käsitleb ainsat säilinud vanakreeka tragöödiatriloogiat, Aischylose „Oresteiat”.
Kursusel vaatame, mida tehti kangelasmüüdiga 5. saj eKr demokraatlikus Ateenas, kuhu vanad kangelased tegelikult enam ei sobinud. Uurime kultuuri ja metsikuse suhteid, sest Agamemnon on toonud hirmuäratava inimohvri. Kursusel loeme triloogia esimest osa „Agamemnon” küll kreeka keeles, kuid teost on võimalik jälgida ka tõlgete abil, nii et oodatud on ka huvilised, kes kreeka keelt ei oska. Vaheldumisi„Agamemnoni” lähilugemisega (kommenteerime intertekstuaalseid seoseid, kultuurilisi vihjeid jms) toimuvad loengud ja arutlused erinevatest „Agamemnoni” tõlgendustest.
Seminarid toimuvad alates 5. oktoobrist esmaspäeviti kell 17.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Täpsem info ja registreerumine info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Jaan Lahe avalik loeng "Uusplatonism ja varane kristlus"

Marilyn Fridolin

Reedel, 2. oktoobril peab Jaan Lahe Vabas Akadeemias järjekordse loengu filosoofia ja religiooni dialoogist. Seekordseks teemaks on uusplatonism ja varane kristlus.
Plotinosest (204-270) alguse saanud ja tema õpilaste kaudu Rooma keisririigis levinud uusplatonism, mille peamisteks keskusteks olid Rooma, Aleksandria, Ateena ja Konstantinoopol, sai antiikaja viimaseks mõjukaks filosoofiavooluks. Kuigi Plotinose õpilane Porphyrios (232/33 – u 301) ja uusplatonismist tugevalt mõjutatud keiser Julianus (valitses 361-363) vastandusid ristiusule, hakkas uusplatonistlik filosoofia mõjutama juba 4. sajandil kristlikku mõtlemist ning need mõjud on hoomatavad nii kreeka kui ka ladina keeles kirjutanud kristlikel autoritel. Käesolevas loengus vaadeldakse tähtsamaid uusplatonismist mõjutatud varakristlikke teolooge, keskendudes eeskätt 5. sajandil elanud ja kreeka keeles kirjutanud Pseudo-Dionysios Areopagita nime all tuntud teoloogi traktaatidele „Müstilisest teoloogiast“, „Taevasest hierarhiast“ ja „Kiriklikust hierarhiast.“
Loeng toimub 2. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Kirjandus:

1. Ülevaated uusplatonismist:

  • Aleksandrov, G. F.; Bahhõvski, B. E.; Mitin, M. B.; Judin, P. E. (toim.), Filosoofia ajalugu 1: Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tlk Rudolf Kulpa. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1947, lk 447-459. 
  • Salumaa, Elmar 1993. Filosoofia ajalugu, 2: Keskaja filosoofia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised 6. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, lk 222-247. 

2. Plotinose elu ja õpetus: 

  • Armstrong, Hilary A. 1993. Plotinose õpetus. Tlk Marju Lepajõe. – Akadeemia 5, lk 959–970. 
  • Lepajõe, Marju 2012f. Selget, lihtsat, puhast: Plotinosest ja tema tõlkimisest. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, lk 38–46. 
  • Lepajõe, Marju 2012a. Ajast ja igavikust Plotinosel ja Augustinusel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 2012, 102–110. 
  • Lepajõe, Marju 2012b. Inimelu võimalustest ja tagajärgedest Platoni ja Plotinose vaatekohast. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 65–78. 
  • Lepajõe, Marju 2012c. Muusika psühholoogilistest aspektidest Plotinosel ja Augustinusel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 94–101. 
  • Lepajõe, Marju 2012e. Plotinose demonoloogiast. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 47–54. 
  • Lepajõe, Marju 2012g. Techne mõistest Plotinosel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 55–64. 
  • Lepajõe, Marju 2012h. Theos Plotinosel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 79–93. 

3. Uusplatoonikute tekste eesti keeles: 

  • Plotinos 1993a. Ilust (Enneaadid I. 6). Tlk. Marju Lepajõe. – Akadeemia 5, 923–933 (ilmunud ka: Enneaadid I.6: Ilust. – Janika Päll (koost.), Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, 2006, lk 436–444. 
  • Plotinos 1993b. Vaimsest ilust (Enneaadid V. 8). Tlk Marju Lepajõe. – Akadeemia 5, lk 934–948. 
  • Jamblichos [Iamblichos] 2006. Egiptuse müsteeriumidest. Tlk Epp Tamm. – Janika Päll (koost.), Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, lk 445–448. 
  • Proklos 2006. Hümn tundmatule Jumalale. Tlk Mari Murdvee. – Janika Päll (koost.), Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, lk 459. 

4. Pseudo-Dionysios Areopagita teostest ja mõttemaailmast: 

  • Salumaa, Elmar 1993. Filosoofia ajalugu, 2: Keskaja filosoofia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised 6. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, lk 75-77. 

5. Pseudo-Dionysios Areopagita eesti keeles: 

  • Pseudo-Dionysios Areopagita 1994. Müstilisest teoloogiast Timotheosele. Tlk Marju Lepajõe. Akadeemia 10, lk 2085–2094.
Loe lisaks

Arhiiv