Juhan Javoiši avalik loeng "Keskkonnaprobleemide kolm vaala. Kuidas kommunikeerida kommunikeerimatut?"

Juhan Javoiš. Foto: erakogu.
27. novembril kell 18.15 on Vabal Akadeemial külas loodusteadlane Juhan Javoiš, kes räägib keskkonnaprobleemide kolmest vaalast, mille all peab ta silmas järgmisi loodusnähtusi: (1) koormise põhimõtet (handicap principle), (2) ühisvara tragöödiat (tragedy of the commons), ja (3) enesepettust (self-deception, sensu Trivers 2000).
Kõik eelnimetatud "kolm vaala" on Juhan Javoiši hinnangul keskkonnaprobleemide põhjustena (a) ülimalt olulised (b) selles suhtes kaugelt liiga vähe teadvustatud ühiskondlikus kommunikatsioonis, (c) ülimalt rängad, st raskesti ületatavad.
Loeng toimub 27. novembril kell 18.15 ning on tulenevalt piirangutest vaatamiseks eelkõige Postimehe otseülekande kaudu. 
Loe lisaks

Jaan Lahe avalik loeng "Karl Rahner ja tema filosoofiline teoloogia"

Reedel, 13. novembril kell 18.15 peab Jaan Lahe Vabas Akadeemias oma viimase teoloogia ja filosoofia dialoogi käsitleva loengu. Seekordseks teemaks on Karl Rahner ja tema filosoofiline teoloogia.

Karl Rahner (1904-1984) on roomakatoliku teoloog, keda võib koos Karl Barthi, Rudolf Bultmanni ja Paul Tillichiga nimetada üheks olulisemaks 20. sajandi kristlikuks mõtlejaks. Pärast I maailmasõda algas katoliikluse vaimne uuenemine, mida juhtisid jesuiidid ja mille keskmes oli uustomism. See Aquino Thomase mõttepärandist lähtuv suund filosoofias ja teoloogias püüdis ühendada keskaegset mõtlemist uusaja oluliste filosoofiasüsteemidega ning luua silda mineviku ja tänapäeva vahele. 1926. a. pani Erich Przywara aluse uuele teoloogilisele suundumusele, mis sai tuntuks kui „uus teoloogia“. 1943. a. andis paavst Pius XII välja entsüklika „Divino afflante Spiritu“, milles ta mitte ainult ei lubanud kasutada Piibli uurimisel teaduslikke meetodeid, vaid tegi need kõigile roomakatoliku teoloogidele ka kohustuslikuks. Viimast põhimõtet rõhutas ka 1964. a. Paavstliku Piiblikomisjoni poolt välja antud dokument „Instructio de historica Evangeliorum veritate“. Kõik nimetatud uuendused saavutasid oma haripunkti Vatikani II kirikukogul (1962-1965), millel on suur tähendus nii katoliiklikule teoloogilisele mõtlemisele, religioonide vahelisele dialoogile kui ka oikumeenilisele liikumisele. Selle kirikukogu üks tähtsamaid „isasid“ oli Karl Rahner, kes lõi oma sügavalt isikupärase eksistentsiaalse värvinguga filosoofilise teoloogia. Viimast käesolevas loengus tutvustaksegi.
Huvilised on oodatud loengut kuulama 13. novembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Kirjandust Karl Rahneri kohta eesti keeles:

  • Arne Hiob, Uusaja kristlikud mõtlejad. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2008, lk 91-101;
  • Tony Lane, Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos, 2002, lk 267-269;
  • Jaan Lahe, Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum? Tallinn: Hildegarde Raamat 2020, lk 18-19, 110, 115, 119, 131, 170-172. 184-185, 198, 221, 291, 300, 303, 335, 371.
Loe lisaks

Mati Martini avalik loeng „Kahetiivalistest üldiselt ja põhjalikumalt kärbestest“

6. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas entomoloog Mati Martin. Seekordses loengus uurime kahetiivaliste seltsi kuuluvate kärbeste elu.
Kärbselised on üks arvukaim putukarühm, mis on hästi kohastunud looduses ning leidnud väga mitmesuguseid võimalusi toidu hankimiseks ja järglaste kasvatamiseks. Nad etendavad olulist osa looduses toimuvas aineringes. Mille poolest nad veel huvitavad on, selgubki loengu käigus.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 6. novembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Indrek Koff

5. novembril kell 18.15 on Vabal Akadeemial erinevatele tõlkenähtustele ja -probleemidele pühendatud loengusarja raames külas Indrek Koff, kes räägib meile Jean-Pierre Minaudier’ „Grammatika ülistuse” eestindamisest kui paratamatuste jadast. Juttu tuleb sellest, kuidas tõlkija autori abiga peale eesti keele ka eesti kultuuri vahendas.
Kõik tõlkehuvilised on oodatud osalema. Kuulama võivad tulla ka need, kes pole sarjale registreerunud, ent keda huvitab konkreetse seminari teema. Kohtumispaigaks on nagu ikka Jakobi Hariduskeskuse esimese korruse klass (Jakobi 41, sissepääs hoovi pool, vasakpoolne uks).
Loe lisaks

Jaan Lahe avalik loeng "Rudolf Bultmann ja Martin Heidegger"

Fotol: Heidegger (vasakul) ja Bultmann (paremal)

Sel reedel, 30. oktoobril peab Jaan Lahe Vabas Akadeemias järjekorras viienda teoloogia ja filosoofia suhteid käsitleva loengu. Seekordseks teemaks on Rudolf Bultmanni ja Martin Heideggeri vaated antud küsimuses.

Rudolf Bultmann (1884-1976) on Paul Tillichi (1886-1965) ja Karl Barthi (1886-1968) kõrval vaieldamatult üks 20. sajandi protestantlikke mõtlejaid. Ta on oluline kui Uue Testamendi teadlane ja hermeneut, st teadlane, kelle uurimisvaldkonnaks oli piiblihermeneutika ehk teadus Piibli tõlgendamisest ja mõistmisest. Siin on ta saanud kuulsaks oma Piibli eksistentsiaalse interpretatsiooni ja demütologiseerimisprogrammiga. Bultmann kuulub nagu Tillichgi nende teoloogide hulka, kellele oli oluline teoloogia dialoog filosoofiaga. 

1923. a., mil Bultmann töötas professorina Marburgi ülikoolis, saabus sinna korraliseks filosoofiaprofessoriks Edmund Husserli (1859-1938) õpilane Martin Heidegger (1889-1976). Bultmanni ja Heideggeri vahel algas kohe tihe suhtlus. Bultmann külastas Heideggeri filosoofiaseminare ning Heidegger kuulas Bultmanni Uue Testamendi loenguid. Tol ajal kirjutas Heidegger oma teost „Sein und Zeit“ (Olemine ja aeg). Nad arutasid Bultmanniga selle teoses käsitletud probleeme ja saab tõestada, kuivõrd tugevalt on Bultmanni enda teoloogia mõjutatud varase Heideggeri filosoofiast. Kontaktid kahe suurmehe vahel jätkusid kirjavahetuse näol ka pärast Heideggeri Marburgist lahkumist (1928). Kuigi poliitilised erimeelsused (suhtumine natsirežimi) katkestas Bultmanni ja Heideggeri suhted ning need ei paranenud enam kunagi, võib ometi rääkida nende suhtlusperioodist kui heast näitest teoloogia ja filosoofia dialoogi kohta, millel oli viljastav mõju mõlemale mõtlejale.

Huvilised on oodatud loengut kuulama reedel, 30. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Kirjandus loengu juurde:

1. Bultmanni elu ja töö kohta:

  • Jaan Lahe, „Rudolf Bultmann – teoloog, religiooniloolane, mõtleja“. – Rudolf Bultmann, Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed. Koostanud, tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 422-535.
  • Toomas Paul, „Rudolf Bultmann ja Piibli eksistentsiaalne interpretatsioon.“ – Toomas Paul, Kirik keset küla. Tartu: Ilmamaa, 2003, lk 334-371.

2. Bultmanni tekse eesti keeles:

  • Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed. Koostanud, tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019.
  • „Mis mõtet on kõnelda Jumalast? Tõlkinud Toomas Paul. Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle ja Thomas Andreas Põder. Tõlkinud Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa 2013, lk 323-337.
  • „Uus Testament ja mütoloogia.“ Tõlkinud Jaan Lahe. – Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid, lk 389-410.

3. Heideggeri elu ja töö kohta:

  • Eduard Parhomenko, „Martin Heidegger.“ – 20. sajandi mõttevoolud. Toimetanud Epp Annus. Tallinn-Tartu 2009: Tartu ülikooli kirjastus, lk 229-262.

4. Heideggeri tekste eesti keeles:

  • „Olemine ja aeg“. – Filosoofilise hermeneutika klassikat. Tõlkinud Andrus Tool. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 127-161.
  • „Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne.“     Tõlkinud Ülo Matjus. Looming, 1988, 8, lk 1081-1088.
  •  „Loov maastik: miks me jääme provintsi?“ Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1989, 2, lk 293-296.
  • „Küsimus tehnika järele.“     Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1989, 6, lk 1195-1227.
  • „Kunsti päritolu ja mõtlemise piiritelm.“ Tõlkinud Tõnu Luik. Akadeemia, 1994, 1, lk 73-85.
  •  „Fenomenoloogia ja teoloogia.“ Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1994, 9, lk 1915-1943.
  • Sissejuhatus metafüüsikasse. Tõlkinud Ülo Matjus. Tartu: Ilmamaa, 1996.
  •  „Keel.“ Tõlkinud Vilja Kiisler. Akadeemia, 4, 1999, lk 711-729.
  • Kunstiteose algupära. Tõlkinud Ülo Matjus. Tartu: Ilmamaa, 2002.
  •  „Aja mõiste.“ Tõlkinud Eduard Parhomenko. Akadeemia, 2003, 5, lk 1019-1041.

Loe lisaks

Arhiiv