Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Jätkub itaalia keele ja kultuuri loengukursus

Marilyn Tomson
Ka sel sügisel jätkuvad Ülar Ploomi (ja Tartus ka Annika Mikkeli) juhendamisel itaalia keele ja kultuuri loengud.
Kursus jaguneb keeleõppeks ja itaalia kirjanduse ja kultuuri (teater, film jm.) tekstide lugemiseks, tõlkimiseks, arutamiseks.
Tallinna rühma loengud toimuvada alates 1. oktoobrist neljapäeviti ja esmaspäeviti kell 18.00-19.30 aadressil Vene 16, 1. korrusel Dominiiklaste saalis. Kursusele on oodatud need, kellel on itaalia keeles algtase või algtase+, aga ka kõrgema tasemega soovijad. Erandkorras võivad liituda need, kes oskavad mõnda teist romaani keelt vähemalt kesktasemel.  Oodatud on ka uued liitujad.
Tartu rühma loengud toimuvad alates 3. oktoobrist laupäeviti kell 10.00-14.00 ja teisipäeviti kell 17.15-18.45 Jakobi tänava koolimajas (Jakobi 41). Kõik, kes on itaalia keelt juba õppinud ja soovivad oma keeleoskust keerulisemate tekstidega proovile panna, on oodatud kursusega ühinema.
Kursustega liitumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee, märkides ära osaleja nime ja e-posti aadressi.
Loe lisaks

Tõnu Viigi avalik loeng "Kas Päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni"

Marilyn Tomson

25. septembril on Vabal Akadeemial taaskord külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib küsimusest, kas päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni.
See küsimus on ammusest ajast kõiki huvitanud, kuigi teadlased on öelnud, et Päikese kustumiseni läheb veel mõni miljard aastat. Huvi suurust näitab jutt selle kohta, kuidas keegi astronoom oma loengus olevat ütelnud need miljardid välja ja kohe kostis tagant reast ehmunud hääl, et kui palju see oli? Astronoom vastas, et mõned miljardid aastad. "Jumalale tänu," kostis tagant reast, "ma kuulsin, et mõned miljonid aastad."
Kohe on selge, et selline terav huvi otse nõuab lähemat selgitust meie süsteemi kestvusele.
Kõik huvilised on oodatud 25. septembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41) loengut kuulama. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Silver Soovälja avalik loeng "Hellenistlike kuningriikide sõjaväed"

Marilyn Tomson
18. septembril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Silver Sooväli hellenistlike kuningriikide sõjavägedest.
Aleksander Suure suurriik jagunes tema väepealike vahel suurteks ja omavahel konkureerivateks kuningriikideks, kes pärisid faalanksil põhineva sõjaväe ja sõjapidamisviisi. Kuigi Aleksandri käes oli see süsteem tõestanud oma efektiivsust, siis uues olukorras pidid kuningriikide väed võitlema üksteise samasuguste vägede vastu. Selles loengus vaatame seda süsteemi ja selle arenguid suuremalt ning kuningriike ja nende eripärasid lähemalt.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 18. septembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Vaata sarja varasemaid loenguid Vaba Akadeemia YouTube’i kanalilt.
Loe lisaks

Tarmo Toomi avalik loeng "Sola scriptura?: paratekst ja tõlgendus"

Marilyn Tomson
4. septembril on Vabal Akadeemial külas Tarmo Toom, kes räägib piibli paratekstidest ja tõlgendustest.
Seekordne loeng esitab loo sellest, kuidas soov lugeda ainult (sola) Jumala Sõna (“Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib” [Ps 85:9]) tõrjus keskaja lõpul piiblitest kõrvale kõikvõimaliku paratekstuaalse materjali (s.t kommentaard ja lisad), ent kuidas tõlgendust suunavad hermeneutilised abivahendid hiilisid tasahilju siiski tagasi erinevatesse piibli väljaannetesse. Peamaterjaliks on Wyclifi ja Lutheri piibliväljaanded.
Kõik huvilised on oodatud 4. septembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41) loengust osa saama. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arvo Tuvikese avalik loeng "Kui vesi läheb liiga soojaks: kalad kuumuse ja hapnikupuuduse lõksus"

Marilyn Tomson
Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas.
Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja seega ka hapnikuvajadus, samal ajal kui soojas vees lahustub hapnikku vähem. Tulemuseks on olukord, kus kala vajab rohkem hapnikku ajal, mil seda on keskkonnas vähem.
Kõrge temperatuur kiirendab ainevahetust, suurendab südame ja lõpuste tööd ning põhjustab füsioloogilist stressi. Hapnikupuuduse süvenedes väheneb kalade ujumisaktiivsus, toitumine ja kasv, halveneb stressitaluvus ning võib langeda sigimisedukus. Tugeva või pikaajalise hüpoksia korral lähevad kalad üle osaliselt anaeroobsele ainevahetusele, kuhjuvad ainevahetusproduktid ning lõpuks võib tekkida elundite talitluse häirumine ja suremus.
Mõju tugevus sõltub suuresti kalaliigist ja tema evolutsioonilisest kohastumusest. Loengus rändame meie vetest troopikasse – vaatleme, kuidas kalad on kohastunud temperatuuri ja hapnikusisalduse äärmustega.
Kliimamuutuste seisukohalt on oluline, et küsimus ei ole ainult kalade surmavas temperatuuris või hapnikutasemes. Juba märksa mõõdukam soojenemine ja hapnikusisalduse vähenemine võivad muuta liikide konkurentsisuhteid. Seetõttu võivad külmalembesed ja hapnikunõudlikud liigid taanduda ning nende asemele levida soojalembesemad ja hüpoksiat paremini taluvad liigid. Pikemas perspektiivis võib see muuta kogu veekogu kalakoosluse struktuuri.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 28. augustil kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv