Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Algab Erinystele ja Eumeniididele pühendatud loengukursus

Marilyn Tomson

2. märtsil algab Vabas Akadeemias uus kursus antiigihuvilistele: Neeme Näripä tutvustab Aischylose tragööditriloogiale tuginedes Erinyseid ja Eumeniide.

Alekto (Ἀληκτώ) tähendab Peatumatut, Megaira (Μέγαιρα) Kadedat Vimma ja Tisiphone (Τισιφόνη) Mõrvatasujat. Need on kättemaksujumalad, kelle nimetus Erinysed on vana, võib-olla minoilist päritolu, ja täpselt teadmata tähendusega, igatahes mainitakse neid juba Knossoses lineaarkirja B tahvlitel. Ladina keele kaudu on nad tuntud ka Fuuriatena.

Neil Gaiman, Marc Hempel, 1995, The Sandman: The Kindly Ones, osa 13, nr 69, lk 24.

Tragöödia “Eumeniidid”, millele käesolev kursus toetuma hakkab, on kreeka traagilise poeedi Aischylose triloogia “Oresteia” (ainsana säilnud vanakreeka tragöödiatriloogia!) kolmas osa. Triloogia esimese osaga “Agamemnon” tegelesime Vabas Akadeemias umbes viis aastat tagasi. “Eumeniidide” tekst on väga mitmekihiline, nagu Aischylose puhul tavaline, ning tegeleb erinevate teemadega: kättemaks ja sellest pääsemine, vägivald ja selle peitmine, püüd tõestada, et isa on tegelik lapsevanem ja ema vaid anum. Orestese verd janunevad Erinysed muutuvad näidendi käigus Eumeniidideks ehk Heasoovijateks, kelle headus on siiski võib-olla umbes sama hea kui Jonathan Littelli suurepärase samanimelise romaani tegelastel.

Kursusel üritame sisse elada Erinyste/Eumeniidide maailma ning vaadata tragöödiat nagu inimese elu, mis algab sündimise ja lapsepõlvega, millele järgnevad üleminek täiskasvanuikka ja oma sugu, armastus, sünnitamine, mäss vanemate vastu, keskiga ja elu mõtte kadumine, elu mõtte leidmine ja loomulikult kõike lõpetav surm. Need on ainult märksõnad, mille alla jaotuvad kursusel erinevad ühiskondlikud, filosoofilised, religioossed ja psühholoogilised teemad. Kreeka keele teataval määral tundmine on kursusel kasulik, kuid mitte hädavajalik.

Loengud toimuvad alates 2. märtsist esmaspäeviti kell 18.15 Tartus Jakobi tänava koolimajas (Jakobi 41). Registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.

Loe lisaks

Hardo Pajula avalik loeng "Kujutlusvõime on taju lõiketera"

Marilyn Tomson
Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist.
"Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui omaette annist, võime seda pidada oma meeleorganite vaikesätteks. Kujutlusvõime määrab ära selle, mida me üldse näeme ja kuuleme. Ma väitsin oma tunniajases ettekandes, et silmamoondamistrikid kasutavad sedasama tajuorganite loomingulist nõtkust – kujutlusvõime on taju lõiketera," ütles Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus oma töömeheteed silmamoondajana alustanud USA nimekas ökoloog ja filosoof David Abram.
Seekordne loeng keskendubki kujutlusvõime epistemoloogilisele rollile. Lisaks David Abramile tulevad kindlasti jutuks 35. numbris intervjueeritud ameerika psühholoog Dean Radin ("Kujutlusvõime on taju lõiketera", 10.23) ja inglise psühhoterapeut Mark Vernon, keda intervjueeriti Tähenduse teejuhtide kõige värskemas numbris ("Ulro ulmad"; TT#61, 2.26).
Loeng toimub 27. veebruaril kell 18.15 Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Miikael Lotmani avalik loeng "Loogika ja ratsionaalsus"

Marilyn Tomson
Sel reedel, 20. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman.
Loengus käsitletakse loogika ja ratsionaalsuse suhet. Tihti räägitakse loogikast kui ratsionaalsust struktureerivast printsiibist. Ettekandes vaadeldakse seda arusaama kriitiliselt ning uuritakse, kas ja kuidas see seos vajab ümbermõtestamist. Väidetakse, et loogika ja ratsionaalsuse vahekord peegeldab sügavamat duaalsust tähenduse ja mõtte vahel.
Loeng toimub 20. veebruaril kell 18.15 Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Jätkub vanaegiptuse keele kursus

Marilyn Tomson
18. veebruaril jätkub Andres Nõmmiku juhendamisel Vabas Akadeemias egiptuse keele kursus.
Egiptuse keele jätkukursuse eesmärk on anda ülevaade (vana)egiptuse keelest tasemel, mis võimaldaks õpilastel asuda tegelema lihtsamate egiptuse tekstide tõlkimisega. Kursuse käigus õpitakse lugema hieroglüüfe ning tutvustatakse elementaarsemat egiptuse keele grammatikat ja levinumaid ning olulisemaid sõnu. Samuti antakse ülevaade materjalist, mida on vaja kasutada, et iseseisvalt egiptuse keelt tõlkida. Sellega samaaegselt asutakse tõlkima valitud Egiptuse tekste. Lisaks Vanas-Egiptuses räägitud keele õppimisele käsitletakse kursusel ka egiptuse kultuuri veidi laiemalt, mõistmaks tekstide tausta. Kursus keskendub keskmisele ehk klassikalisele egiptuse kirjakeelele.
Tunnid toimuvad alates 18. veebruarist kolmapäeviti kell 18.15 Jakobi tänava koolimajas (Jakobi 41). Registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Jätkub vanakreeka lugemiskursus

Marilyn Tomson
18. veebruaril jätkub Kristin Klausi juhendamisel vanakreeka lugemiskursus, kus loetakse ja analüüsitakse Septuagintat.
Vana ja Uus Testament, mis kirjutati vastavalt heebrea ja kreeka keeles, on paljudele teada. Nende vahele jäi aga veel üks "etapp", nimelt Vana Testamendi ehk Heebrea Piibli hellenismiaegne tõlge vanakreeka keelde, mida kutsutakse Septuagintaks (lühendatult LXX). Huvitav selle tõlke juures on asjaolu, et pea iga Heebrea Piibli raamat tõlgiti eri tõlkija poolt, erinevalt näiteks Vulgatast, ning neid erinevusi on võimalik näha ja tunnetada: mõni raamat on tõlgitud päris sõnasõnaliselt, samas kui mõne raamatu puhul on tõlkijad teksti tunduvalt lühendanud, muutnud ning teinud ka lisandusi.
Mis on Septuaginta ja miks peaks seda lugema? Kas seda peaksid lugema ainult usuteadlased või ka klassikalised filoloogid? Kas Septuagintal on kirjanduslik väärtus? Kas ja kui palju on seda üldse kasutatud ning kas sellel on autoriteeti?
Kursuse jooksul püüame leida vastused nendele küsimustele ning räägime Septuaginta loomisloost ja -kontekstist. Põhirõhk on siiski kreekakeelse teksti lugemisel ja tõlkimisel. Raamatute valik sõltub osalejate soovist.
Tunnid toimuvad alates 18. veebruarist kolmapäeviti kell 16.15 Tartus Jakobi koolimajas (Jakobi 41). Oodatud on kõik, kes on vanakreeka keelt natuke õppinud. Kursusele registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Arhiiv