Tõlketeisipäev: külas Neeme Näripä

Tänasel tõlketeisipäeval on meil külas antiigitõlkija Neeme Näripä, kellega arutame Sappho värsside tõlkimise võimalusi eesti keelde. Kõik tõlkehuvilised on oodatud osalema täna, 4. oktoobril kell 18.15. Kuulama võivad tulla ka need, kes pole sarjale registreerunud. Neil, kes soovivad ühineda veebi teel, palume lingi saamiseks kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Erki Tammiksaare avalik loeng “Eesti energiasüsteemi kujunemine ja tuleviku väljakutsed”

30. septembril on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib lähemalt Eesti energiasüsteemist.
Elektri tootmine algas Eesti territooriumil 1880. aastate algul. Elektri tootmine ei olnud Eestis seaduslikult reguleeritud ei enne ega ka pärast Esimest maailmasõda. Turul oli nii eraettevõtjaid kui ka linnade omavalitsusi. Arusaam, et Eesti vajab ühtset elektrisüsteemi, jõudis Eesti valitsuseni 1930. aastate teisel poolel. Millisele ressursile elektritoomises toetuda, jäi kindlalt paika panemata.
Teine maailmasõda lõhkus olemas olnud Eesti elektrisüsteemi. 1945. aastal asutati Eesti Energia. Nõukogude Liidu elektrijaamade ministeeriumil puudus sõjajärgse Eesti elektrisüsteemi väljaehitamise kava. Elektri toomiseks asutati väikesi ühistuid. Ühtse elektrisüsteemi väljaehitamise plaan arendati välja 1950. aastate teisel poolel, mil Balti liiduvabariikide ja Vene Föderatsiooni loodeosa varustamiseks elektrienergiaga tuli Eestisse ehitada põlevkivielektrijaamad. Balti SEJ ja Eesti SEJ saavutasid täisvõimsuse 1970. aastate algul, tagades odava elektrienergia tarbijatele. Mõlemad elektrijaamad töötasid edasi iseseisvuse taastanud Eestis.
Põlevkivielektri tootmisel on Eesti valitsus pidanud arvestama Euroopa Liidu keskkonna nõuetega, mis on ajapikku üha karmistunud. Sel põhjusel ehitati Auveresse põlevkivielektrijaam, kus sai lisaks põlevkivile kütta ka eurodirektiivi kohaselt taastuvat energiaallikat puitu. Sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega alustas Eesti 2000. aastate algul soojuse- ja elektri koostootmisjaamade ehitust ning taastuvenergeetika arendamist. Maagaasil pidi selles arengus  olema tähtis roll. Kohalike inimeste ja ka nt kaitseministeeriumi vastuseis tuuleparkidele, võimaldas maagaasil töötava elektrijaama siiski ehitamata jätta. Tänases maailmas tundub see õige lahendus olema. Sellegipoolest põhineb Kiisale ehitatud Eleringi reservelektrijaam maagaasile, millel on strateegiline tähtsus, kui Venemaa peaks Balti riigid oma sagedusalast välja kupatama. Kui nii juhtub, muutub elekter Eestis palju kallimaks, sest peama tagama oma sagedusala stabiilsuse. Millised on sellises olukorras Eesti energiasüsteemi väljakutsed nii lühemas kui ka pikemas perpektiivis? Ka sellest tuleb ettekandes juttu.
Loeng toimub 30. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Jätkub vanakreeka keele kursus

Sellel semestril alustame TÜ doktorandi Kristin Klausi juhendamisel taas vanakreeka keele algkursusega, kus õpime nii õpiku- kui ka lihtsamate originaaltekstide põhjal vanakreeka keele grammatika alusteadmisi. Oodatud on kõik huvilised, hoolimata vanusest ja varasemast õpingutaustast. Materjale jagatakse jooksvalt ning ühtegi õpikut soetama ei pea.
Esimene kohtumine toimub juba täna, 27. septembril kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Registreerumissoov saata palun info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Algab kursus antiikaja toidukultuurist

Fotol: Atika kylix (5. saj eKr, Staatliche Museen zu Berlin)
29. septembril algab Vabas Akadeemias uus kursus, mille eesmärgiks on käsitleda antiikaja toitu ja toidukultuuri antiikaja allikates. Arutlusele tulevad eeskätt järgmised alateemad: toidulaua ja söömaaegade kirjeldused, toiduvalmistamise tehnoloogia, toiduretseptid, pidusöögid ja toiduga liialdamine, toitumine kui identiteedi alus, toit ja mütoloogia, toitumine kui raviviis, toit ja rituaalid.
Kursusel loeme ja tõlgime nii proosas kui värsis tekstikatkeid, mis on nende teemadega seotud, ning osalema ootame neid, kes juba ladina ja kreeka keelt on õppinud.
Seminarid toimuvad neljapäeviti kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses Maria-Kristiina Lotmani ja Kristi Viidingu eestvedamisel. Huvilistel palume endast märku anda info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Tõlketeisipäev: külas Igor Kotjuh

Sellel aastal jätkame oma tõlkeseminaride sarja peamiselt teisipäeviti. Esimene kohtumine toimub 27. septembril kell 18.15.
Hooaja esimene külaline on Igor Kotjuh ja teemaks on "Tõlkija kui isepäine mõtleja". Maailmas on palju raamatuid, palju erinevaid lingvistilistes keeli ja autorikeeli, tõlkija valib aga töö ja teostuse. Kuidas ta seda teeb ja millega arvestab? Neid ja teisi küsimusi arutame koos luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhiga.
Huvilised on oodatud kuulama Tartu Katoliku Hariduskeskusesse (Jakobi 41) kell 18.15. Kuulama võib tulla nii üksikut loengut kui ka panna end kirja kogu kursusele - nii saate ligipääsu ka käsitletud materjalidele. Registreerumiseks palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Arhiiv