Jaan Lahe avalik loeng "Uusplatonism ja varane kristlus"

Marilyn Fridolin

Reedel, 2. oktoobril peab Jaan Lahe Vabas Akadeemias järjekordse loengu filosoofia ja religiooni dialoogist. Seekordseks teemaks on uusplatonism ja varane kristlus.
Plotinosest (204-270) alguse saanud ja tema õpilaste kaudu Rooma keisririigis levinud uusplatonism, mille peamisteks keskusteks olid Rooma, Aleksandria, Ateena ja Konstantinoopol, sai antiikaja viimaseks mõjukaks filosoofiavooluks. Kuigi Plotinose õpilane Porphyrios (232/33 – u 301) ja uusplatonismist tugevalt mõjutatud keiser Julianus (valitses 361-363) vastandusid ristiusule, hakkas uusplatonistlik filosoofia mõjutama juba 4. sajandil kristlikku mõtlemist ning need mõjud on hoomatavad nii kreeka kui ka ladina keeles kirjutanud kristlikel autoritel. Käesolevas loengus vaadeldakse tähtsamaid uusplatonismist mõjutatud varakristlikke teolooge, keskendudes eeskätt 5. sajandil elanud ja kreeka keeles kirjutanud Pseudo-Dionysios Areopagita nime all tuntud teoloogi traktaatidele „Müstilisest teoloogiast“, „Taevasest hierarhiast“ ja „Kiriklikust hierarhiast.“
Loeng toimub 2. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb ülekande ka Postimees.

Kirjandus:

1. Ülevaated uusplatonismist:

  • Aleksandrov, G. F.; Bahhõvski, B. E.; Mitin, M. B.; Judin, P. E. (toim.), Filosoofia ajalugu 1: Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tlk Rudolf Kulpa. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1947, lk 447-459. 
  • Salumaa, Elmar 1993. Filosoofia ajalugu, 2: Keskaja filosoofia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised 6. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, lk 222-247. 

2. Plotinose elu ja õpetus: 

  • Armstrong, Hilary A. 1993. Plotinose õpetus. Tlk Marju Lepajõe. – Akadeemia 5, lk 959–970. 
  • Lepajõe, Marju 2012f. Selget, lihtsat, puhast: Plotinosest ja tema tõlkimisest. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, lk 38–46. 
  • Lepajõe, Marju 2012a. Ajast ja igavikust Plotinosel ja Augustinusel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 2012, 102–110. 
  • Lepajõe, Marju 2012b. Inimelu võimalustest ja tagajärgedest Platoni ja Plotinose vaatekohast. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 65–78. 
  • Lepajõe, Marju 2012c. Muusika psühholoogilistest aspektidest Plotinosel ja Augustinusel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 94–101. 
  • Lepajõe, Marju 2012e. Plotinose demonoloogiast. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 47–54. 
  • Lepajõe, Marju 2012g. Techne mõistest Plotinosel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 55–64. 
  • Lepajõe, Marju 2012h. Theos Plotinosel. – Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Tartu: Ilmamaa, 79–93. 

3. Uusplatoonikute tekste eesti keeles: 

  • Plotinos 1993a. Ilust (Enneaadid I. 6). Tlk. Marju Lepajõe. – Akadeemia 5, 923–933 (ilmunud ka: Enneaadid I.6: Ilust. – Janika Päll (koost.), Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, 2006, lk 436–444. 
  • Plotinos 1993b. Vaimsest ilust (Enneaadid V. 8). Tlk Marju Lepajõe. – Akadeemia 5, lk 934–948. 
  • Jamblichos [Iamblichos] 2006. Egiptuse müsteeriumidest. Tlk Epp Tamm. – Janika Päll (koost.), Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, lk 445–448. 
  • Proklos 2006. Hümn tundmatule Jumalale. Tlk Mari Murdvee. – Janika Päll (koost.), Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak, lk 459. 

4. Pseudo-Dionysios Areopagita teostest ja mõttemaailmast: 

  • Salumaa, Elmar 1993. Filosoofia ajalugu, 2: Keskaja filosoofia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised 6. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, lk 75-77. 

5. Pseudo-Dionysios Areopagita eesti keeles: 

  • Pseudo-Dionysios Areopagita 1994. Müstilisest teoloogiast Timotheosele. Tlk Marju Lepajõe. Akadeemia 10, lk 2085–2094.
Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Anne Lange

Marilyn Fridolin
Jätkub erinevatele tõlkeprobleemidele ja -nähtustele pühendatud seminaride sari. Sel neljapäeval, 1. oktoobril on meil külas tõlkija ja tõlketeadlane Anne Lange, kellega arutleme selle üle, mis teeb tõlkest bestselleri. Seminari näitematerjaliks on Carl Mothanderi "Parunid, eestlased, enamlased" eestindus, mille autoriks on Anu Saluäär.
Kõik tõlkehuvilised on oodatud osalema 1. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskusesse (Jakobi 41). Kuulama võivad tulla ka need, kes pole sarjale registreerunud, ent keda huvitab konkreetse seminari teema.
Loe lisaks

Uus kursus "Lapsed ja lapsepõlv Kreeka ja Rooma allikates"

Marilyn Fridolin
Pildil: Reljeef sarkofaagilt, mis kujutab lapsi pähklitega mängimas. Marmor, u 170-180 a. Viini Kunstimuuseum.

2. oktoobril algab Vabas Akadeemias uus kursus, mis on pühendatud lastele ja lapsepõlvele Kreeka ja Rooma allikates. Kursust viivad läbi Maria-Kristiina Lotman ja Kristi Viiding.

Eesti kooliprogramme ja ilmunud (laste)kirjandust vaadates võib märgata, et meie lapsed õpivad koolis täiskasvanute kultuuri, seejuures peamiselt poliitilis-militaarset ajalugu ning tehnilis-loodusteaduslikke tulevikuteadusi. Lapse elust varasemate sajandite Euroopas teatakse parimal juhul, et suremus oli kõrge, et valitsejate lapsed pandi riidesse nagu väikesed täiskasvanud ja et vaeste inimeste lapsed tegid hommikust õhtuni tööd.

Olukorras, kus Eesti ala laste elust varasematel sajanditel on andmed üksnes arheoloogilised (materiaalsed), on meie läänemeresoome päritolu kõrval küllaldaselt materjali olemas meie rahva vaimset kujunemist mõjutanud teisest lähtekohast - Euroopa antiikajast. Antiikmaailm hõlmas rohkem kui tuhandeaastase perioodi (7. saj eKr-4. saj pKr) ning geograafiliselt ala, millel praegu elab ligi 35 eri rahvust. Kõneldi paljusid eri keeli, kuid kirjandust, sh lastekirjandust ja kirjandust laste kohta loodi vaid kahes, kreeka ja ladina keeles. Lastel olid olemas oma mänguasjad, tegevused, aga neid kujutati ka kirjanduses ning loodi nende jaoks tekste, mida pealiskirjade ja papüürostena leitakse siiani.

Klassikaliste filoloogide kui professionaalsete antiigiuurijate jaoks tuli lapse kujutamine kirjanduses ja kirjandus lastele esmakordselt teemaks 1970ndatel aastatel. Tõsisest tegevusest ja publikatsioonidest sel alal saab rääkida siiski alles viimasel 20 aastal.

Käesolev kursus on esimene Eestis, mis keskendub lapse ja lapsepõlve käsitlemisele antiikaja allikates. Kursus on mõeldud neile, kes on ladina ja kreeka keele algkursuse läbinud.

Loengud toimuvad alates 2. oktoobrist reedeti kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41). Täpsem info ja registreerumine info@vabaakadeemia.ee
Loe lisaks

Uus kursus "Kõnelusi mõtteloost"

Marilyn Fridolin
Reedel, 2. oktoobril algab Vabas Akadeemias Mihhail Lotmani uus kursus "Kõnelusi mõtteloost".
Räägime filosoofia algusest Kreekas, võrdleme seda teiste kultuuride traditsioonidega, seejärel liigume keskaja filosoofia ja teoloogia piirimaile, edasi uusaja ja uusima aja filosoofiasse ning lõpetame postmodernismiga. Tunnid on mõeldud eeskätt gümnasistidele.
Loengud toimuvad Tartu Katoliku Hariduskeskuses reedeti kell 16.15. Täpsem info ja registreerumine info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Jätkub kursus jumala ja inimese suhetest

Marilyn Fridolin
Teisipäeval, 29. septembril jätkub Vabas Akadeemias Alar Laatsi eelmisel aastal alustatud kursus "Jumal ja inimene".
Jätkame eelmises aastal alustatud teemaga ning käsitleme lähemalt Jumala ja inimese vahekorda judaismi, islami ja Õhtumaa kristluse müstilistes teoloogiates. Vaatluse alla tulevad mitte otseselt müstikud kui kogemuste saajad ja kandjad vaid nende kogemuste teoloogilised reflektsioonid. Akadeemilisesse aastasse on planeeritud ka mõned asjakohased seminarid.
Loengud toimuvad ülenädalati teisipäeval kell 16.00-19.30 (vaheajaga). Eelmised loengud on järelvaadatatvad Vaba Akadeemia Youtube kanalil ning ka seekordsed loengud lisanduvad järjepanu sinna. Täpsem info ja registreerumine info@vabaakadeemia.ee
Loe lisaks

Arhiiv