Alar Laatsi avalik loeng „Esimeste sajandite kristlus(t)e arusaamad Jumalast ja inimesest“

27. jaanuaril peab Vabas Akadeemias loengu Alar Laats, kes tutvustab lähemalt 1.-3. sajandi kristluste arusaamu Jumalast, Jeesusest ja inimesest.
Viimastel aastakümnetel on toimunud või toimumas oluline paradigmamuutus esimeste sajandite kristliku mõtlemise mõistmisel. Esile on kerkinud kujutlus kristluse paljususest, erinevate kristluste olemasolust. Esimesel kolmel sajandil ei saa veel rääkida ühest domineerivast, peamisest, „ortodokssest“ kristlusest, mis vastanduks nn hereetilisele, ekslikule kristlusele. Tollel perioodil üksteise kõrval eksisteerinud arusaamad Jumalast, Jeesusest ja inimesest olid väga erinevad. Loengu eesmärgiks on tutvustada mõningaid teoloogilisi suundumusi esimesel kolmel sajandil ning olulisemate kristlike rühmituste mõtlemist.
Avalik loeng on mõeldud täienduseks varem peetud loengusarjale. Sealjuures ei eelda see siiski varasema loengusarja tundmist. Loeng toimub 27. jaanuaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.

Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Etüüd mustades värvides. Puškini maailmavaade"

13. jaanuaril jätkub Mihhail Lotmani vene kultuuri tumedat poolt analüüsiv sari. Sellel reedel toimub viimane Puškinile pühendatud vestlus. Ettekandes käsitletakse Puškini maailmavaadet, kusjuures lähema vaatluse all on Puškini vabaduse ja väärikuse filosoofia ning see, kuidas need teemad on seotud tema imperialistlike ja konservatiivsete vaadetega. Lõpus tuleb mõne sõnaga juttu Puškini loomingu retseptsioonist.
Loeng toimub Jakobi kultuurikojas 13. jaanuaril kell 18.15 ning kõik huvilised on oodatud. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Heli Alliku avalik loeng „Eumeniidid”

Heli Allik. Foto autor: Kris Moor
2023. aasta avalike loengute seeriaga teeb otsa lahti Heli Allik, kes räägib 6. jaanuaril Jonathan Littell'i romaanist „Eumeniidid”.
„Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites.
Jonathan Littell "Eumeniidid"

Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: „Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.” Ja neis sõnades peitub võib-olla ka kõige kontsentreeritumal kujul see, mida see romaan "ütleb". Aga veel ütleb Littell: „Timukatel ei ole sõnu, või kui nad räägivad, siis ainult nende sõnadega, millega räägib Riik.“ 6. jaanuari loengus käsitletaksegi küsimusi, mis kerkivad üles tõlkides teksti inimestest, kellel pole sõnu.
Loeng toimub 6. jaanuaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Ilmus uus raamat Vaba Akadeemia raamatukogu sarjast

Detsembri alguses ilmus järjekorras neljas raamat Vaba Akadeemia raamatukogu sarjast. Seekordne teos pärineb Jaanika Andersoni sulest ning  on pühendatud Vanakreeka keraamikale ja vaasimaalile.
Enam kui paar tuhat aastat tagasi valmistatud vanakreeka keraamikat on tänapäevani säilinud rohkesti ning selle maalingud on suurepärane allikas antiikaja inimese eluolu ning maailmapildi tundmaõppimiseks. Kreeka vaaside kaunid pildid ja mitmekesine vormivalik annavad tunnistust nii kreeklaste praktilisest meelelaadist, väljendusrikkusest kui iluihalusest.
Kreeka vaaside elukaare juurde kuulub ka nende sajanditepikkune uurimislugu, mis avab samm-sammult vaaside ja nende maalingute valmistamise tehnoloogia arengu, otsib tõlgendusi maalingute ideestikule ja inimeste eluviisile.
Esmakordselt eesti keeles vanakreeka keraamikast süsteemset ülevaadet pakkuv raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad maailma asjadest ja arengutest, kuid kindlasti antiigi- ja kunstihuvilistele.
Jaanika Anderson on eesti klassikaline filoloog ja Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor, kes on töötanud ligemale kakskümmend aastat ka antiigikogu kuraatorina ja tutvustanud antiikkultuuri nii näituste, loengute kui kirjutiste kaudu. Ta on uurinud antiikkunsti retseptsiooni Eestis ja pälvinud oma töö eest mitmeid tunnustusi. Jaanika on ka Vaba Akadeemia avalike loengute raames rääkinud nii keraamikast kui ka muudest eelkõige antiikkunstiga seotud teemadest. Loenguid saab järele kuulata-vaadata Vaba Akadeemia Youtube kanalil.
Loe lisaks

Laur Järve avalik loeng "Lõpuga või lõputa Universum"

16. detsembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv.
Seekordses loengus tuleb juttu "füüsikalisest eshatoloogiast" ehk sellest, mida saab öelda universumi kauge tuleviku lõppseisundi kohta, võttes aluseks kaasaegsed teadmised füüsika seadustest ja ilmaruumis leiduvatest objektidest. Vastavalt tuumaenergia omadustele on võimalikud erinevad stsenaariumid, aga mööda ei saa ka küsimusest, kas elu võiks kesta igavesti.
Loeng toimub 16. detsembril kell 18.15 Tartus Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv