Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra nädalas ilmuva uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Tarmo Toomi avalik loeng "Kuidas Kristus võis välja näha"

Marilyn Tomson
19. detsembril on Vabal Akadeemial külas Tarmo Toom, kes räägib sellest, milline võis Kristus välja näha.
Loeng on mõtterännak läbi varakristlike tekstide, "ilma käteta tehtud" imeliste näopiltide ja päris kunsti (freskod, mosaiigid), mis heidab valgust Kristuse tüüppildi tekkele esimese aastatuhande lõpuks. 
Kõik huvilised on oodatud 19. detsembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41) loengut kuulama. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Tõlkeneljapäev: külas Sven-Erik Soosaar

Marilyn Tomson
Selle aasta viimasel tõlkeseminaril on meil külas Sven-Erik Soosaar. Muu hulgas tuleb juttu 6. sajandil elanud õpetlase Prokopiose Justinianus I kritiseerivast teosest „Anekdota“ ja tehisaru kasutamisest vanakreeka keele tõlkimisel.
Kõik huvilised on oodatud 11. detsembril kell 18.15 Jakobi 41 koolimajja loengut kuulama ja kaasa mõtlema. Loengu jälgimiseks veebi teel palume kirjutada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Anu Põldsami avalik loeng "Kolm ja pool lugu juudi traditsiooniloost"

Marilyn Tomson
Pildil: Konstanty Szewczenko "Vana mees lugemas", 20. saj keskpaik
12. detsembril on Vabal Akadeemial taas külas Anu Põldsam, kellega tuleb juttu juudi loost ja lugudest.
Lugudel, nende jutustamisel ja kirjapanemisel on juudi traditsioonis keskne roll. Võiks koguni öelda, et juudi traditsioon ongi üks igikestev lugu, mis kätkeb endas samas ohtralt väiksemaid lugusid ja sama loo tõlgendusi ja ümberjutustusi jne. Et seda lugu üldse kuskilt lahti harutama hakata, alustame mõnest näitest ja vaatame, kuhu välja jõuame.
Kõik huvilised on oodatud leongut kuulama 12. detsembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Ilmunud on uus raamat Vaba Akadeemia Raamatukogu sarjast!

Marilyn Tomson

Vaba Akadeemia raamatukogu sarjast on ilmunud uus raamat - Tullia D'aragona "Dialoog armastuse lõpmatusest". Raamat on tõlgitud Vaba Akadeemia itaalia keele ja kultuuriloengute raames Ülar Ploomi juhendamisel ning tõlke valmimisel on kaasa löönud Maria-Kristiina Lotman, Ivo Volt, Annika Mikkel, Marju Randlane, Eneli Külaots, Velda Lauringson, Anu Pedosk, Karl Tetsmann, Marju Unt ja muidugi ka Ülar ise.

Raamatuesitlus toimub pühapäeval, 14. detsembril kell 17.00 kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1).  Ettekandeid peavad Ülar Ploom, Riin Sirkel ja Mihhail Lotman, katkeid dialoogist esitavad Maria Peterson ja Andri Luup. Kõik huvilised on oodatud!

Mis hoiab igatsuse värskena ja armastuse lõpmatuna? Sellele ja mitmele muule füüsilist ja vaimset armastust puudutavale küsimusele üritavad isiklikule kogemusele, autoriteetidele ja loogilisele arutelule tuginedes lahendusi leida üks naine ja üks mees, kes austavad nii väitluses loodetavalt sündivat tõde kui ka väitlemise naudingut ja ilu.

Tullia d’Aragona (1501/1505–1556) oli oma aja tuntumaid kurtisaane kogu Itaalias ning hilisrenssansi luuletaja ja filosoof. Mitmete vestlussalongide perenaise ja keskse tegelasena osales ta 16. sajandi alguses hoogustunud dispuutides armastuse olemuse üle.

Loe lisaks

Mari-Liis Madissoni avalik loeng "Märkmeid konspiratsiooniteooria võrdlevast uurimisest ehk kuidas "suure asendamise" vandenõunarratiiv tõlgitakse eri tähendusmaailmadesse"

Marilyn Tomson
Foto: Taavi Kivisilla
Sel reedel, 5. detsembril on Vabal Akadeemial taaskord külas semiootik Mari-Liis Madisson, kes räägib seekord suure asendamise vandenõuteooria võrdlevast uurimisest.
Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähenemise ja geopoliitilise ebakindluse üle. Sama vandenõunarratiiv omandab eri kontekstides erineva kõlapinna ja funktsiooni, olles ühtaegu vahend rahvusliku haavatavuse sõnastamiseks ning poliitilise mobilisatsiooni tööriist.
Loeng toimub 5. detsembril kell 18.15 Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv