Algab vanakreeka keele jätkukursus

Marilyn Fridolin
27. septembrist saab Kristin Klausi juhendamisel vanakreeka keele oskusi lihvida.
Sügisene kreeka keele kursus on algajate lugemiskursus neile, kes on vähemalt kahe semestri jagu vanakreeka keelega tegelenud. Eeskätt keskendume tekstile, mida kutsutakse "Kebese tahvliks". Tegemist on filosoofilise looga, mille keskmes on arutelu Kronose templist leitud tahvli ja sellel kujutatu üle. Tahvel näib kujutavat inimese elukäigu allegooriat ning ei puudu ka Platoni teooriad.
Teeba Kebes oli filosoof ja Sokratese õpilane, kes võis elada ajavahemikus 430–350 eKr. Tegelasena on Kebes tuntud Platoni dialoogist "Phaidon", kuid teda mainitakse ka näiteks "Kritonis". Ehkki tänapäeval ei peeta Kebest antud teksti ("Tahvel" või Πίναξ, Tabula) autoriks, on nimetus siiski püsima jäänud. Tõenäoliselt pärineb tekst teadmata kirjutajalt hoopis 1. või 2. sajandist pKr.
Tundides loeme ja tõlgime teksti ning arutame selle sisu, grammatikat ja süntaksit põhjalikult.
Kursus toimub kolmapäeviti kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41). Osalemissoovist palume teatada info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Algab sanskriti keele algkursus

Marilyn Fridolin
Sellel semestril on huvilistel taas Teet Toome juhendamisel võimalik sanskriti keelt õppida ning seekordne kursus on mõeldud neile, kes pole sanskriti keelega veel tutvust teinud. Alustame tähestiku õppimisest, kuid proovime kohe lugeda ka lihtsamaid tekstikatkeid klassikalise sanskriti varamust.
Esimene kohtumine toimub 25. septembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Palume end kursusele registreerida e-kirja teel info@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Robin Gieleni avalik loeng "Seenapokalüpsis. Ulme või reaalsus?"

Marilyn Fridolin
Sellel reedel, 22. septembril ootame kõiki huvilisi Vabasse Akadeemiasse kuulama Robin Gieleni loengut, mida ta ise tutvustab nii: "Juba paarkümmend aastat on looma ja taimeriigi kõrvale tõusnud kolmas kuningriik - seened. Kuidas on seeneriigi roll muutunud teaduses läbi aja? Kui palju kontrollivad seened (meie) elu? Kas zombi-sipelgaid tootev seen Cordyceps võib hakata inimesi ründama nagu HBO populaarses teleseriaalis "The last of us"? Neil teemadel arutlen oma doktoritöö "Patogeensete seente liigirikkus ja ökoloogiline roll putukapopulatsioonides" valguses."
Loeng toimub 22. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Mihhail Lotmani avalik loeng "Vene kultuur: etüüdid mustades värvides: Dostojevski 2"

Marilyn Fridolin
Sellel reedel, 15. septembril jätkame Vabas Akadeemias Dostojevski käsitlemist.
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski oli üks suurimaid vene kirjanikke, kelle romaanid kuuluvad maailmakirjanduse kullafondi ja kes on psühholoogilise realismi tunnustatud klassik. Mitte keegi ei ole suutnud inimhinge sügavust ja vastuolulisust avada nii, nagu tegi seda Dostojevski. Dostojevski teosed on mitmekihilised ja ühe kihi neis moodustavad ksenofoobia ja šovinism. Dostojevski šovinism polnud suurriiklik (nagu väljapaistval lüürikul Fjodor Tjuttševil), vaid etniline. Eelmises vestluses käsitlesime Dostojevski natsionalismi ja ksenofoobiat üldistavalt, peatudes sakslaste ja prantslaste teemadel, kuid põhilised vene rahva vaenlased olid Dostojevskil poolakad ja juudid. Kuid suure kirjaniku puhul on ka foobiad õpetlikud.
Loeng toimub 15. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Erki Tammiksaare avalik loeng "Vene esimene ümbermaailmasõitja Adam Johann von Krusenstern ja tema Lõunamere atlas"

Marilyn Fridolin
1. septembril on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib Adam Johann von Krusensterni ümbermaailmareisidest ja Vaikse ookeani kaardistamisest.
Pildil: Friedrich Georg Weitsch "Adam Johann von Krusenstern Avatša lahes". Ca 1806. Varssavi Rahvusmuuseum. Allikas: Wikimedia Commons.
Baltisaksa mereväeohvitser Adam Johann von Krusenstern on tuntud eelkõige kui Vene esimene ümbermaailmasõitja. Tema ekspeditsioonil aastatel 1803–1806 on jääv tähtsus nii Vene kui maailma meresõidu ajaloos. Lisaks oli tal teaduslik ambitsioon: täpsustada maailmamerede füüsilist geograafiat ning ümbermaailmareis pakkus selleks hea võimaluse. Krusensternile oli oluline näidata, et ümbermaailmareisid on odavam ja kiirem tee Vene-Ameerika ja Kamtšatka varustamiseks. Ta suutis selles keisrit veenda. Järgmised Vene ümbermaailmareisid tõid endaga kaasa palju geograafilisi avastusi Vaikses ookeanis ja Krusenstern kandis need avastused oma maailmakaardile (1815, 1818, 1822, 1825). Kuna kogu maailmamere täpne kaardistamine käis ühele inimesele üle jõu, pühendus Krusenstern 1820. aastate algul vaid Vaikse ookeani füüsilisele geograafiale. Andmed tuhandete saarte ja rannikute kohta Vaikses ookeanis olid äärmiselt vastukäivad ning Krusenstern otsustas selles korra luua. See õnnestus tal Lõunamere atlastes, mis ilmusid aastail 1824–1827, 1835 ning 1838.  Krusensterni Lõunamere atlas oli üle 30 aasta ainus ülevaatlik ja põhjalikule uurimistööle põhinenud uurimus Vaikse ookeani keerulisest füüsilisest geograafiast, mis tõi talle ülemaailmse tunnustuse kartograafina. Ükski Vene atlas pole olnud maailma kartograafia ajaloos nii  teedrajav ja mõjukas kui Krusensterni Lõunamere atlas.
Loeng toimub 1. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv