Laura Viidebaumi avalik loeng "Sokrates"

Kolmapäeval, 16. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu klassikaline filoloog Laura Viidebaum, kes räägib sedapuhku Sokratesest.
Sokrates ja viienda sajandi e.m.a. lõpp on aktuaalsed justkui iga ajastu jaoks: Sokrates oli pea kõigi hilisemate Ateenas tärganud filosoofiakoolide inspiratsiooni allikaks ja viienda sajandi lõpu Ateena ise oli sõjast kurnatud, vaevles demokraatia kriisis ning vaatas otsa uue ja tehnoloogiliselt aina keerukama ajastu tulekule. Kirjasõna ja proosa levis ning kreeka ühiskond liikus suulistest traditsioonist aina kindlamalt kirjasõna rüppe. Loengus vaatleme Sokratese olulisust ja vastuolulisust tema enda viienda sajandi kontekstis ja uurime täpsemalt seda kurikuulsat kohtulahingut aastal 399, mille järel Sokrates oma kaasmaalaste poolt surma mõisteti. Kes siis oli õigupoolest Sokrates ja miks ta meid endiselt kummitab?
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama kolmapäeval, 16. oktoobril kell 18.15 klubisse Promenaadiviis (Ülikooli 1). Üritus on ühtlasi pühendatud Marju Lepajõele, kelle sünniaastapäev on oktoobrikuus. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Laura Viidebaumi varasem loeng Kreeka komöödiast on järelvaadatav Vaba Akadeemia YouTube kanalil.
Loe lisaks

Algab saksa keele kursus

17. oktoobril algab Vabas Akadeemias Reet Benderi juhendamisel täiesti mõttetu saksa keele kursus.
Mark Twain on öelnud, et saksa keel kuulub surnud keelte hulka, kuna ainult surnutel jätkub aega selle õppimiseks – ja võrrelnud ookeaniga saksa keele pikki lauseid, millega alustades justkui sumatakse ühel kaldal vette, et siis teisel pool jälle lõpuks välja ronida, verb suus. Umbes nagu eelnev lause seda oli. Kavandataval saksa keele kursusel üritatakse siiski saksa keelest natuke aru saada. Liiatigi, kui isegi Twain selle veel eluajal selgeks sai. Seda enam, et kaunis kopsakas osa eesti keele sõnadest on ju ka saksa keelest pärit, lihtsalt hästi maskeerunud. Põnevamaks teevad asja veel alamsaksa ja baltisaksa laenud. Natukese grammatika kõrvale tegeletakse kursusel aga peamiselt kirjanduslike ja mittekirjanduslike tekstidega, mis vähemalt õppejõu arvates on huvitavad ja vahel koguni naljakad. Tihtilugu on neil tekstidel ka autori või teema poolest oma kindel seos siitkandiga. Keelelised ja kultuurilised ekskursid ajateljel annavad võimaluse erinevateks ahhaa- ja ohhoo-elamusteks. Nii saab ühtaegu meeldivas seltskonnas viibides teada ka seda, teist ja kolmat meie endi kohta. Kursuse tulemust ennustada ei söanda, aga loota tahaks, et omandatu toel pärast kursust huvi ise lugeda ja sumada ei raugeks.
Kursus toimub alates 17. oktoobrist neljapäeviti kell 16.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuses ning on mõeldud pigem algajatele. Täpsem info ja registreerumine ingo@vabaakadeemia.ee.
Loe lisaks

Liina Lukase avalik loeng "Eesti luule sünd saksa laulu vaimust. Eesti keele aastal eesti luule lätetel"

4. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu kirjandusteadlane Liina Lukas, kes räägib Eesti luule lätetest.
1779. aasta võiks eesti kirjanduse ajalukku minna eesti luule aastana. Nimelt ilmus kaks märgilist teost, mille arusaamad luule ülesannetest erinesid ja mis viitasid eesti (kirjaliku) luule kahele konkureerivale arenguvõimalusele. Need olid Johann Gottfried Herderi (1744–1803) rahvalaulukogu „Volkslieder“ („Rahvalaulud“) teine köide, mis sisaldas eesti rahvalaule Herderi töötluses, ning Johann Friedrich Ernst Albrechti (1752–1814) Rakveres välja antud luulealmanahh „Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779“ („Eestimaa poeetiline lillevalik 1779. aastaks“), mis esitles kohaliku saksakeelse luule kõrval kolme „maakeelde ümber pandud pala“. Viimaste lähtetekstideks olid tuntud saksakeelsed laulud. Mõlemad kogumikud ilmusid ajal, kui Baltimaadel oli hoogu võtmas diskussioon „mittesaksa“ kirjanduste arenguvõimaluste üle. Loengus selgitab Liina Lukas, millised need olid teoorias ja millised teostusid praktikas.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 4. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Algab vanakreeka tragöödia kursus

23. septembril algab Vabas Akadeemias Neeme Näripä juhendamisel loengusari vanakreeka tragöödiast Aischylose "Oresteia" näitel.
Kursus tutvustab vanakreeka tragöödiat, pöörates eriti tähelepanu tragöödia ühiskondlikule funktsioonile (demokraatliku polise paradigma) ning selle müüditõlgendustele (kangekasmüüdi demokraatlik töötlus). Kursusel tegeldakse Aischylosega, esimesega kolmest suurest kreeka tragöödiakirjanikust, kes elas ja tegutses Ateena demokraatlike reformide ajajärgul. Kursusel loetakse ainsat vanakreeka säilinud tragöödiatriloogiat "Oresteia", mille osadeks on "Agamemnon", "Tõivutoojad" ja "Eumeniidid". Kursusel keskendutakse ennekõike triloogia esimesele osale "Agamemnon". Teksti loetakse küll kreeka keeles, kuid võimalik on jälgida teost ka tõlgete abil, st keeleoskus ei ole kursusel hädavajalik tingimus. Esimestel nädalatel tehakse sissejuhatus kreeka tragöödiasse üldiselt, seejärel keskendutakse näidendi tekstile, kommenteerides seal intertekstuaalseid seoseid, kultuurilisi vihjeid jms.
Kursus hakkab toimuma esmaspäeviti kell 18.15 ikka Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41). Lisainfo ja registreerumine info@vabaakadeemia.ee
Loe lisaks

Arhiiv