Et meie tegemistega kõige mugavamalt kursis olla, liitu korra uudiskirja saajatega. Nimekirjast saab end ka igal ajal eemaldada. Tagasiside ja ideed uudiskirja jaoks võib saata info@vabaakadeemia.ee.

Arvo Tuvikese avalik loeng "Kui vesi läheb liiga soojaks: kalad kuumuse ja hapnikupuuduse lõksus"

Marilyn Tomson
Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas.
Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja seega ka hapnikuvajadus, samal ajal kui soojas vees lahustub hapnikku vähem. Tulemuseks on olukord, kus kala vajab rohkem hapnikku ajal, mil seda on keskkonnas vähem.
Kõrge temperatuur kiirendab ainevahetust, suurendab südame ja lõpuste tööd ning põhjustab füsioloogilist stressi. Hapnikupuuduse süvenedes väheneb kalade ujumisaktiivsus, toitumine ja kasv, halveneb stressitaluvus ning võib langeda sigimisedukus. Tugeva või pikaajalise hüpoksia korral lähevad kalad üle osaliselt anaeroobsele ainevahetusele, kuhjuvad ainevahetusproduktid ning lõpuks võib tekkida elundite talitluse häirumine ja suremus.
Mõju tugevus sõltub suuresti kalaliigist ja tema evolutsioonilisest kohastumusest. Loengus rändame meie vetest troopikasse – vaatleme, kuidas kalad on kohastunud temperatuuri ja hapnikusisalduse äärmustega.
Kliimamuutuste seisukohalt on oluline, et küsimus ei ole ainult kalade surmavas temperatuuris või hapnikutasemes. Juba märksa mõõdukam soojenemine ja hapnikusisalduse vähenemine võivad muuta liikide konkurentsisuhteid. Seetõttu võivad külmalembesed ja hapnikunõudlikud liigid taanduda ning nende asemele levida soojalembesemad ja hüpoksiat paremini taluvad liigid. Pikemas perspektiivis võib see muuta kogu veekogu kalakoosluse struktuuri.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 28. augustil kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Siim Sõkkali avalik loeng "Rooma armee lahinguväljal"

Marilyn Tomson

14. augustil jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Rooma armeest lahinguväljal.
Kolmanda sajandi alguses eKr Lõuna-Itaalias maabunud Aleksander Suure sugulane ja Epeirose kuningas Pyrrhos olevat imestusega avastanud, et roomlaste näol oli ta silmitsi mitte barbarite, vaid tsiviliseeritud rahvaga. Apenniini poolsaare vallutussõdade käigus olid roomlased loonud süstemaatilise meetodi sõjapidamiseks, mis hõlmas endas religioosseid riituseid, distsiplineeritud Rooma ja liitlaste vägesid, armeede varustasmissüsteemi jne. Käesolevas loengus tuleb jutuks, kuidas nägi välja üks roomlaste sõjakäik.
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 14. augustil kell 18.15 Jakobi kultuurikotta. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Vaata sarja varasemaid loenguid Vaba Akadeemia YouTube’i kanalilt.

Loe lisaks

Kristiina Savini avalik loeng "Üksindus ja üksildus lääne mõtteloos 2"

Marilyn Tomson
Sel reedel, 7. augustil on Vabal Akadeemial taaskord külas Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Sama teemat käsitles kõneleja eelmise aasta oktoobri lõpus peetud loengus, mida saab järele vaadata meie YouTube'i kanalilt.
Seekordne loeng käsitleb Lääne mõtlejate keskseid ideid üksindusest ja üksildusest 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Lähema vaatluse all on üksildus kui ilukirjanduslik teema ning eksistentsiaalne seisund, mida on püüdnud mõtestada filosoofid ja ühiskonnateadlased.
Kõik huvilised on oodatud 7. augustil kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41) loengut kuulama. Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Juhan Javoiši avalik loeng "Milleks uurida evolutsiooni?"

Marilyn Tomson
24. juulil on Vabal Akadeemial külas Juhan Javoiš, kes räägib seekordses loengus evolutsioonist.
Kuni päris viimase ajani on teadust tehtud sisuliselt kahel ajendil. Esiteks, kasu "rahvamajandusele", ehk inimeste elu füüsilise mugavuse lühiplaaniline suurendamine. Teiseks, n-ö süüdimatu autopiloot, ehk Hando Runneli sõnastuses: "…kuskil võib ka tarvis minna". Evolutsioonilise vaate kohaselt – mis käsitleb inimest sellena, kes ta praeguse teadusliku konsensuse kohaselt on – elusolendina materiaalses mõttes – on esimesel ajendil tegutsemine näide nn dissipatiivsest adaptatsioonist (sensu Jeremy England). Lihtsamalt öeldes: kiirtee hukatusse. Ja teisel ajendil tegutsemine esimese käepikendus. Alles vägagi hiljaaegu on "pildi nurka" mikroskoopilisel määral kerkinud kolmas ajend: looduskaitse ehk ökosüsteemi jätkusuutlikkus - mis aga halval juhul tihti omakorda moondub esimese kahe käepikenduseks.
Loengus küsitakse: kas ja mis mõistlik roll on sellises olukorras evolutsiooniteadusel (eeldades, et mõistel 'mõistlikkus' leidub siiski ka mingi mõistlikum tähendus peale dissipatiivse adaptatsiooni)?
Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 24. juulil kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Silver Soovälja avalik loeng "Makedoonlaste falangiidid"

Marilyn Tomson
17. juulil toimub Vabas Akadeemias järjekordne antiikaja sõjandusele pühendatud loeng. Seekord räägib Silver Sooväli makedoonlaste falangiitidest.
Makedoonia kuningas Philippos II-le omistatakse sõjalisi uuendusi, mis võimaldasid tema suhteliselt tagasihoidlikul ja teisejärgulisel kuningriigil tõusta Kreeka linnriikide ette otsa ning nende üle hegemoonia kehtestada. Veelgi enam, selle sama Philippose poolt loodud armeega läks tema poeg Aleksander Suur sõjakäigule Idamaadesse, mis lõppes Pärsia suurriigi vallutamisega. Selles loengus vaatame, milles see uuendus seisnes ning kuidas see Makedoonia süsteemi sobitus. Aga nagu eelnevalt, siis ka siin on oluline teatav taust.
Loeng toimub 17. juulil kell 18.15 Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Loe lisaks

Arhiiv