Mari Sarve avalik loeng "Kalevala ja Kalevipoja vahel: regilaulu värsimõõdu varieeruvusest"

15. juunil kell 18:15 peab Vabas akadeemias Jakobi 41 ettekande regilaulust folklorist Mari Sarv.

Regilaulust rääkides on tavaks selle ühe põhilise tunnusena mainida omapärast värsimõõtu, neljajalgset trohheust koos spetsiifiliste kvantiteedireeglitega, mis määratlevad pika ja lühikese algussilbiga sõnade paigutuse. Kvantiteedireeglid sõnastas Soome regilaulu-uurija Arvid Genetz 1884. aastal ning 1902. ilmunud uurimuses tõdes Soome teadlane Julius Krohn, et need samad reeglid kehtivad ka eesti regilaulus. Sellest ajast saadik on eesti regilaulu värsimõõtu kirjeldatud kvantiteedireeglite abil ning üksnes mõnikord on kõrvalise tegurina ära nimetatud ka eesti või lõunaeesti laulude mõningane kõrvalekaldumine reeglitest. 

Arvutiajastu saabudes oli regivärsimõõtu võimalik uurida kiiremini ja tõhusamalt ning saada parem ülevaade selle olemusest. Regilaulu värsimõõdus ilmnesid märkimisväärsed ja piirkondlikud erijooned, paiguti on aja jooksul toimunud muutuste käigus silbi pikkus oma tähtsuse värsi rütmi loova elemendina kaotanud ning on toimunud järk-järguline üleminek rõhulisele värsisüsteemile.

Loengust teeb ülekande Postimees.