Elo-Mall Toomet: Merenaised ja tütarlaps rannal – filmis nägemata "Odüsseia"
“Odüsseia” on tänavu
paljudel keelel ja meelel, erinevad ingliskeelsed tõlked trügivad raamatumüügi
edetabelite tippu ja arvamusi, nii eepose kui Christopher Nolani linateose
kohta jagub seinast seina. Minu jaoks on olnud huvitav märgata, et selles
tihedas vestluses käib arutelu ikka ja jälle “Odüsseia” kui kirjandusteose ning
selle kirjandusteose raames Odysseuse kui tegelase loo üle. Mõnevõrra varju
kipub aga jääma asjaolu, et see kirjandusteos põhineb arvestataval määral
suulisel pärimusel ning osavalt tervikuks lõimitud lugu läbi raskuste koju
jõudvast kangelasest[1] ei
ole sugugi ainus kihistus, millele “Odüsseia” puhul tähelepanu pöörata. Pean
tunnistama, et minu jaoks ei kuulu peategelane eepose kõige huvitamate tegelaste
hulka ning tema ohtrate kõrvalepõigetega kulgenud ja edasi antud kodutee ei ole
selle kõige põnevamate elementide seas.
Neeme Näripä: Mis on viga Orestesel ja Maximilien Auel?
Prantsuse kirjanik Jonathan Littell on jaganud oma romaani „Les Bienveillantes” tõlkijatele rea näpunäiteid, mida nad võiksid järgida. Üheks selliseks oli raamatu pealkiri.[1] Littell ootas, et tema romaan jagaks ka sihtkeeles pealkirja vanakreeka tragöödialauliku Aischylose Oresteia-triloogia viimase osaga. Eesti keeles on see tragöödia tuntud ennekõike „Eumeniidide” nime all: selline tõlketraditsioon põhineb peamiselt Eestis ilmunud antiikkirjanduse käsitlustel, sest näidendit ennast eesti keelde veel tõlgitud ei ole.[2] Kreeka sõna eumenides või eumenides theai tähendab tõlkes heasoovlikke jumalannasid.[3] See Littelli soov on üks vihje, mille põhjal saab järeldada, et tema romaani mõttelises fookuses ei ole mitte niivõrd II maailmasõda ajalooliselt, vaid psühholoogia ja antiikmütoloogia, kitsamalt võttes Aischylose ainus säilinud triloogia „Oresteia”. Autor on ka ise selle rõhuasetuse välja toonud, nagu saab teada tõlkija Heli Alliku Vaba Akadeemia avalikust loengust, millele sai ülal viidatud.
Elo-Mall Toomet: Võrku püütud ja valguse alt väljas – veel ühest Kreeta jumalannast
Maria-Kristiina Lotman: Igavene naerualune: härra Jourdain eri ajastute komöödias
Neeme Näripä: Erinystest
Erinysed on vanakreeka kättemaksujumalannad.[1] Ladina keeles tuntakse neid Fuuriatena, Furiae. Erinysed on päritolult muistsed, seda üllataval kombel nii ajaloolises kui ka mütoloogilises mõttes. Ajalooliselt on Erinysed vanad jumalad selles osas, et nende nime on mainitud juba Knossoses lineaarkirja B tahvlitel: e-ri-nu (KN Fp(1) 1 ja KN Fh 390) ja e-ri-nu-we (KN V 52).
Arhiiv
Elo-Mall Toomet: Pühamusse peidetud lapsed ja katlast välja kepslev tall – Medeia mitu nägu
Kristin Klaus: Mõtisklused/tänud Vaba Akadeemia 7. sünnipäeva puhul
Veel kord Sophoklese “Antigonest” – kes on selles loos kangelane?
Elo-Mall Toomet: Kevade tulek ja jumalate kannatused - mõtteid Eleusise müsteeriumitest
Maria-Kristiina Lotman: Sophoklese "Antigone" ja eakate hääl
Alar Laats: Märkmeid reisilt Peipsiveere vanausuliste juurde
Alar Laats: Reisimärkmeid mazdaistide ja šiiitide maalt Iraanist
Ülar Ploom: Renessansi naise emantsipatsioonist 16. sajandi kõrgkurtisaani näitel