VABA AKADEEMIA BLOGI

Elo-Mall Toomet: Merenaised ja tütarlaps rannal – filmis nägemata "Odüsseia"

“Odüsseia” on tänavu paljudel keelel ja meelel, erinevad ingliskeelsed tõlked trügivad raamatumüügi edetabelite tippu ja arvamusi, nii eepose kui Christopher Nolani linateose kohta jagub seinast seina. Minu jaoks on olnud huvitav märgata, et selles tihedas vestluses käib arutelu ikka ja jälle “Odüsseia” kui kirjandusteose ning selle kirjandusteose raames Odysseuse kui tegelase loo üle. Mõnevõrra varju kipub aga jääma asjaolu, et see kirjandusteos põhineb arvestataval määral suulisel pärimusel ning osavalt tervikuks lõimitud lugu läbi raskuste koju jõudvast kangelasest[1] ei ole sugugi ainus kihistus, millele “Odüsseia” puhul tähelepanu pöörata. Pean tunnistama, et minu jaoks ei kuulu peategelane eepose kõige huvitamate tegelaste hulka ning tema ohtrate kõrvalepõigetega kulgenud ja edasi antud kodutee ei ole selle kõige põnevamate elementide seas.

Loe lisaks

Neeme Näripä: Mis on viga Orestesel ja Maximilien Auel?

Prantsuse kirjanik Jonathan Littell on jaganud oma romaani „Les Bienveillantes” tõlkijatele rea näpunäiteid, mida nad võiksid järgida. Üheks selliseks oli raamatu pealkiri.[1] Littell ootas, et tema romaan jagaks ka sihtkeeles pealkirja vanakreeka tragöödialauliku Aischylose Oresteia-triloogia viimase osaga. Eesti keeles on see tragöödia tuntud ennekõike „Eumeniidide” nime all: selline tõlketraditsioon põhineb peamiselt Eestis ilmunud antiikkirjanduse käsitlustel, sest näidendit ennast eesti keelde veel tõlgitud ei ole.[2] Kreeka sõna eumenides või eumenides theai tähendab tõlkes heasoovlikke jumalannasid.[3] See Littelli soov on üks vihje, mille põhjal saab järeldada, et tema romaani mõttelises fookuses ei ole mitte niivõrd II maailmasõda ajalooliselt, vaid psühholoogia ja antiikmütoloogia, kitsamalt võttes Aischylose ainus säilinud triloogia „Oresteia”. Autor on ka ise selle rõhuasetuse välja toonud, nagu saab teada tõlkija Heli Alliku Vaba Akadeemia avalikust loengust, millele sai ülal viidatud.

Loe lisaks

Elo-Mall Toomet: Võrku püütud ja valguse alt väljas – veel ühest Kreeta jumalannast

Mõne aja eest kirjutasin siin Ariadnest, Kreeta kuningatütrest, kes näib endas ühendavat nii sureliku kangelanna kui surematu jumalanna jooned. Kreeta saarega seostub aga teinegi kummalise ja mõnes mõttes Ariadnele sarnase saatusega tüdruk – Britomartis. Hilisantiigi leksikograafi Hesychiose järgi tähendab Britomartise nimi magusat, armsat või head tüdrukut ning lisab tema sissekande juurde lakoonilise seletuse “Kreetal Artemis”. Samalaadsele tähendusele viitab ka ilmselt kolmandal sajandil pKr tegutsenud ladina autor Solinus. Britomartise nime peetakse algupäralt eelkreekaliseks – üks elemente, mis teda ka Ariadnega seob.
Loe lisaks

Maria-Kristiina Lotman: Igavene naerualune: härra Jourdain eri ajastute komöödias

Molière. Nicolas Mignard, 1658. Allikas: Wikimedia Commons.
25. aprillil 2026 esietendub Ugala teatris Maria Petersoni lavastamisel Molière'i “Kvaliteetinimene ehk kodanlasest aadlimees”. See 1670. aastal esmakordselt publiku ette tulnud komöödia-ballett on üks tuntumaid näidendeid Euroopa teatriloos ning jutustab loo jõukast kaupmehest Jourdainist, kes on nõuks võtnud saada aadlikuks. Härra Jourdain ei ole aga lihtne koomiline tüüp, vaid kihistunud tegelaskuju, kelles põimuvad antiikdraamade pärand, keskaegne komöödia ja 17. sajandi Prantsusmaa olustik. Just nii, sügavalt minevikust ammutatut oma kaasaega tuues õnnestub Molière’il tabada midagi püsivat ja inimlikku, mis ei kaota oma ajakohasust veel tänapäevalgi.
Loe lisaks

Neeme Näripä: Erinystest


Erinysed on vanakreeka kättemaksujumalannad.[1] Ladina keeles tuntakse neid Fuuriatena, Furiae. Erinysed on päritolult muistsed, seda üllataval kombel nii ajaloolises kui ka mütoloogilises mõttes. Ajalooliselt on Erinysed vanad jumalad selles osas, et nende nime on mainitud juba Knossoses lineaarkirja B tahvlitel: e-ri-nu (KN Fp(1) 1 ja KN Fh 390) ja e-ri-nu-we (KN V 52).
Loe lisaks

Arhiiv