VABA AKADEEMIA BLOGI

Elo-Mall Toomet: Võrku püütud ja valguse alt väljas – veel ühest Kreeta jumalannast

Mõne aja eest kirjutasin siin Ariadnest, Kreeta kuningatütrest, kes näib endas ühendavat nii sureliku kangelanna kui surematu jumalanna jooned. Kreeta saarega seostub aga teinegi kummalise ja mõnes mõttes Ariadnele sarnase saatusega tüdruk – Britomartis. Hilisantiigi leksikograafi Hesychiose järgi tähendab Britomartise nimi magusat, armsat või head tüdrukut ning lisab tema sissekande juurde lakoonilise seletuse “Kreetal Artemis”. Samalaadsele tähendusele viitab ka ilmselt kolmandal sajandil pKr tegutsenud ladina autor Solinus. Britomartise nime peetakse algupäralt eelkreekaliseks – üks elemente, mis teda ka Ariadnega seob.
Loe lisaks

Maria-Kristiina Lotman: Igavene naerualune: härra Jourdain eri ajastute komöödias

Molière. Nicolas Mignard, 1658. Allikas: Wikimedia Commons.
25. aprillil 2026 esietendub Ugala teatris Maria Petersoni lavastamisel Molière'i “Kvaliteetinimene ehk kodanlasest aadlimees”. See 1670. aastal esmakordselt publiku ette tulnud komöödia-ballett on üks tuntumaid näidendeid Euroopa teatriloos ning jutustab loo jõukast kaupmehest Jourdainist, kes on nõuks võtnud saada aadlikuks. Härra Jourdain ei ole aga lihtne koomiline tüüp, vaid kihistunud tegelaskuju, kelles põimuvad antiikdraamade pärand, keskaegne komöödia ja 17. sajandi Prantsusmaa olustik. Just nii, sügavalt minevikust ammutatut oma kaasaega tuues õnnestub Molière’il tabada midagi püsivat ja inimlikku, mis ei kaota oma ajakohasust veel tänapäevalgi.
Loe lisaks

Neeme Näripä: Erinystest


Erinysed on vanakreeka kättemaksujumalannad.[1] Ladina keeles tuntakse neid Fuuriatena, Furiae. Erinysed on päritolult muistsed, seda üllataval kombel nii ajaloolises kui ka mütoloogilises mõttes. Ajalooliselt on Erinysed vanad jumalad selles osas, et nende nime on mainitud juba Knossoses lineaarkirja B tahvlitel: e-ri-nu (KN Fp(1) 1 ja KN Fh 390) ja e-ri-nu-we (KN V 52).
Loe lisaks

Alar Laats: Märkmeid järjekordselt reisilt Terra Sanctale

Hiljuti reisisime taas poeg Joosepiga Pühale Maale. Iga teoloog võiks end seal koduselt tunda.

Paljud tuttavad on küsinud, ega sellise paiga külastamine praegusel ajal ohtlik pole. Meediast on tekkinud kujutlus, justkui seal oleks pidev kriis ja sõjaolukord. Kohapeal selgus, et kuulid ei lenda ja mürsud ei plahvata. Maa oli rahulik, inimesed käitusid igapäevaselt. Kuna rändasime tervel territooriumil üsna palju ringi, siis tuli meil korduvalt läbida ka Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse piiridel asuvaid kontrollpunkte. Vaid korra küsis piiripolitsei meie bussi astudes ühe suvalise reisija passi. Ulatasin kärmesti enda oma. Mundris noor daam uuris seda mitte rohkem kui kaks sekundit, tagastas selle ja me sõitsime rahulikult edasi. Järjekordselt tundsin rõõmu Eesti passist.

Loe lisaks

Alar Laats: Reisimärkmeid Pärnumaalt

Risti koguduse sellesügisene reis toimus Pärnumaale. Nagu viimastel aastatel tavaks, kutsuti mind reisiseltskonnale giidiks. Esimesel päeval rändasime piki Pärnu jõge liinil Vändra-Tori-Pulli-Sindi-Tolkuse raba. Teisel päeval olime Liivi lahe rannikul Häädemeeste vallas ja Audru kihelkonnas.
Ei hakka siin kirjeldama vaatamisäärsusi. Küll aga mõtisklen mõnede nähtuste üle ning püüan
tutvustada inimesi, kes seotud reisil külastatud kohtadega.
Loe lisaks

Arhiiv