Kristin Klaus: Mõtisklused/tänud Vaba Akadeemia 7. sünnipäeva puhul
Meenutan Vaba Akadeemia alguspäevade kursusi ja loenguid alati väga soojalt. Sel ajal, 2018. aastal, tundus nii uskumatu, et väljaspool ülikooli saab samuti käia kuulamas aineid, mis on seotud keelte ja kultuuriga, eriti antiikkultuuriga. Eriti uskumatu tundus see, et on ka teisi nohiklike harjumustega inimesi, kes tahavad pärast pikka tööpäeva veel kokku saada, ennast arendada, teisi õpetada ja arutleda.
Kõrvalepõikena: minu jaoks algas mõtestatud ülikooliharidus usuteaduskonnast (ehkki varasemalt olin alustanud üldse inseneriõpinguid), kus Vaba Akadeemia üks asutajaliikmeist Marju Lepajõe õpetas vanakreeka keelt. Armusin keelde täielikult ning kuna selle õpingud läksid tõesti hästi, siis vahetasin peaeriala klassikaliseks filoloogiaks, kus läbisin süvendatud keeleõppe nii vanakreeka kui ladina keeles, vastavalt Kadri Novikovi ja Maria-Kristiina Lotmani juhendamisel. Pärast bakalaureuse- ja magistriõpinguid klassikalise filoloogia osakonnas jõudsin doktoritöö kirjutamiseks siiski tagasi usuteaduskonda, kus tegelen Vana Testamendi vanakreekakeelse tõlke ehk Septuagintaga.
Vabas Akadeemias käisin juba esimesel aastal kuulamas Maria-Kristiina Lotmani kursust Ovidiusest ning Marju Lepajõe kreeka keele jätkukursust, kus lugesime n-ö kõrbeisade tekste. Mõlemad kursused olid kokkuvõtvalt hinge toitvad. Erinevalt ülikoolikursustest, kus tihti tuleb käia sunniviisiliselt, tulid siia ja ka teistele kursustele vabatahtlikult kokku inimesed, kes olid teemast sügavalt huvitatud. Rääkimata veel sellest, et kursused olid ja on siiani õhtusel ajal, mil võib-olla oleks tahtnud juba kodus jalad seinale lüüa ja puhata! Mariaga lugemine toimus energiliselt ja kaasahaaravalt, nii et päeva väsimus asendus reipusega. Marjuga lugemine mõjus aga tänu tema rahumeelele ja sügavale mõttemaailmale hoopis teistmoodi, nii et koju minnes oli tahtmine ette võtta mõni vaimsem tegevus.
Pärast neid käisin nii tihedalt kui ülikooliõpingute kõrval jaksasin kuulamas teisi, tihti just ikkagi antiikkirjandusega seotud kursusi, näiteks vanakreeka romaanist, tragöödiast, hümnidest, proosast, rooma komöödiast, kuid ka saksa keelest…
Lisaks sellele, et aastate jooksul olen käinud Vabas Akadeemias iseennast arendamas, anti mulle 2021. aasta kevadel ka erakordne võimalus siin ise vanakreeka keelt õpetada. Algkursust õpetasin kahele rühmale ning viimastel semestritel olen keskendunud pigem jätkukursustele-lugemiskursusetele, kus oleme lugenud-tõlkinud nii klassikalist vanakreeka kirjandust kui ka Septuagintat ehk Vana Testamendi kõige varasemat tõlget. Olen ülimalt tänulik, et saan koos teiste huvilistega süvitsi tegeleda tekstikorpusega, millele muidu Eestis tähelepanu ei pöörata. Eriti rõõmsaks teeb asjaolu, et siiani osaleb lugemiskursusel õpilane, Lauri Eesmaa, kes alustas kreeka keele õpinguid minu esimeses rühmas.
Peale püsikursuste toimuvad Vabas Akadeemias ka avalikud loengud ja üritused. Piisab vaid sellest, et võtta lahti Vaba Akadeemia koduleht ning lugeda läbi pikk-pikk nimekiri toimunud kursustest, loengutest, üritustest ja raamatuesitlustest. Vaba Akadeemia poolt pakutav programm on võrreldamatu!
Kui võtta ühe sõnaga kokku see, mida ma Vaba Akadeemia suhtes tunnen, on selleks tänu. Saan öelda, et just Marju ja Maria on need inimesed, kes minu eluteed on kõige rohkem kujundanud; samuti on nemad kaks minu suurimad eeskujud õpetamisel. Tänu neile ning Vabale Akadeemiale, Tartu ülikooli usuteaduskonnale ja klassikalise filoloogia osakonnale olen endale valinud akadeemilise elu, mis on küll keeruline, kuid viljakas ja rahuldustpakkuv. Samuti tahan tänada Marilyni, kellega esmalt puutusin kokku samuti klassikalise filoloogia osakonnas ning kes on korraldusliku ja bürokraatilise poole pealt Vabas Akadeemias niivõrd tähtis isik.
Vabas Akadeemias käisin juba esimesel aastal kuulamas Maria-Kristiina Lotmani kursust Ovidiusest ning Marju Lepajõe kreeka keele jätkukursust, kus lugesime n-ö kõrbeisade tekste. Mõlemad kursused olid kokkuvõtvalt hinge toitvad. Erinevalt ülikoolikursustest, kus tihti tuleb käia sunniviisiliselt, tulid siia ja ka teistele kursustele vabatahtlikult kokku inimesed, kes olid teemast sügavalt huvitatud. Rääkimata veel sellest, et kursused olid ja on siiani õhtusel ajal, mil võib-olla oleks tahtnud juba kodus jalad seinale lüüa ja puhata! Mariaga lugemine toimus energiliselt ja kaasahaaravalt, nii et päeva väsimus asendus reipusega. Marjuga lugemine mõjus aga tänu tema rahumeelele ja sügavale mõttemaailmale hoopis teistmoodi, nii et koju minnes oli tahtmine ette võtta mõni vaimsem tegevus.
Pärast neid käisin nii tihedalt kui ülikooliõpingute kõrval jaksasin kuulamas teisi, tihti just ikkagi antiikkirjandusega seotud kursusi, näiteks vanakreeka romaanist, tragöödiast, hümnidest, proosast, rooma komöödiast, kuid ka saksa keelest…
Lisaks sellele, et aastate jooksul olen käinud Vabas Akadeemias iseennast arendamas, anti mulle 2021. aasta kevadel ka erakordne võimalus siin ise vanakreeka keelt õpetada. Algkursust õpetasin kahele rühmale ning viimastel semestritel olen keskendunud pigem jätkukursustele-lugemiskursusetele, kus oleme lugenud-tõlkinud nii klassikalist vanakreeka kirjandust kui ka Septuagintat ehk Vana Testamendi kõige varasemat tõlget. Olen ülimalt tänulik, et saan koos teiste huvilistega süvitsi tegeleda tekstikorpusega, millele muidu Eestis tähelepanu ei pöörata. Eriti rõõmsaks teeb asjaolu, et siiani osaleb lugemiskursusel õpilane, Lauri Eesmaa, kes alustas kreeka keele õpinguid minu esimeses rühmas.
Peale püsikursuste toimuvad Vabas Akadeemias ka avalikud loengud ja üritused. Piisab vaid sellest, et võtta lahti Vaba Akadeemia koduleht ning lugeda läbi pikk-pikk nimekiri toimunud kursustest, loengutest, üritustest ja raamatuesitlustest. Vaba Akadeemia poolt pakutav programm on võrreldamatu!
Kui võtta ühe sõnaga kokku see, mida ma Vaba Akadeemia suhtes tunnen, on selleks tänu. Saan öelda, et just Marju ja Maria on need inimesed, kes minu eluteed on kõige rohkem kujundanud; samuti on nemad kaks minu suurimad eeskujud õpetamisel. Tänu neile ning Vabale Akadeemiale, Tartu ülikooli usuteaduskonnale ja klassikalise filoloogia osakonnale olen endale valinud akadeemilise elu, mis on küll keeruline, kuid viljakas ja rahuldustpakkuv. Samuti tahan tänada Marilyni, kellega esmalt puutusin kokku samuti klassikalise filoloogia osakonnas ning kes on korraldusliku ja bürokraatilise poole pealt Vabas Akadeemias niivõrd tähtis isik.
Kristin Klaus
Sellel postitusel ei ole vastuseid