Ülar Ploom Vabast Akadeemiast
Vaba Akadeemia 7. sünnipäeva puhul jagas mõtteid ka üks viiest asutajaliikmest ning meie õpilaste seas väga hinnatud itaalia keele lektor Ülar Ploom.
Olen Alariga kõigis nimetatud asjus päri. (Loe viidatud Alari mõtteid siit.)
Enda puhul alustan vastupidises, st egoistlikus järjekorras. Kõigepealt on Vaba Akadeemia olnud kasulik mulle kui loominguga tegelevale inimesele ja õppejõule: olen saanud oma kursuste raames, aga ka suvekoolides ja muudel Vaba Akadeemia üritustel, ka Elektriteatris filme kommenteerides ning paaril korral blogi kirjutades teha asju, mida ma - vähemalt mitte sellises vormis - poleks teinud. Sellele on oluliselt kaasa aidanud kursustel tekkinud mõttevahetus, diskussioonid ja koostöö. See on olnud nii, sest Vaba Akadeemia on oma suunitluselt vaba akadeemia, mistõttu on kursuste endi sees ja nendega seonduvalt võimalik olla paindlik ja leidlik.
Võib olla on just selline vabadus, aga samas ka vastastikune inspiratsioon akadeemia sees ärgitanud loomingulisele koostööle, mis on kas juba kandnud või on kandmas häid vilju.
Ja ehkki ma pole käinud paljudel reedestel suurtel loengutel, kus oleksin tahtnud, on olnud alati võimalus neid järele kuulata: see on ülioluline
Vaba Akadeemia kui nähtus, olen Alariga täiesti nõus, on juba oma olemuselt vajalik suurte ja normeeritud riiklike kõrgkoolide standardiseeritud süsteemi kõrval.
Seitse aastat on liiga lühike aeg, et teha suuri kokkuvõtteid. Ometi tundub mulle, et kõik algatused (muu hulgas oma väljaannete sari) on olnud väärtuslikud ja väärivad jätkamist.
Enda puhul alustan vastupidises, st egoistlikus järjekorras. Kõigepealt on Vaba Akadeemia olnud kasulik mulle kui loominguga tegelevale inimesele ja õppejõule: olen saanud oma kursuste raames, aga ka suvekoolides ja muudel Vaba Akadeemia üritustel, ka Elektriteatris filme kommenteerides ning paaril korral blogi kirjutades teha asju, mida ma - vähemalt mitte sellises vormis - poleks teinud. Sellele on oluliselt kaasa aidanud kursustel tekkinud mõttevahetus, diskussioonid ja koostöö. See on olnud nii, sest Vaba Akadeemia on oma suunitluselt vaba akadeemia, mistõttu on kursuste endi sees ja nendega seonduvalt võimalik olla paindlik ja leidlik.
Võib olla on just selline vabadus, aga samas ka vastastikune inspiratsioon akadeemia sees ärgitanud loomingulisele koostööle, mis on kas juba kandnud või on kandmas häid vilju.
Ja ehkki ma pole käinud paljudel reedestel suurtel loengutel, kus oleksin tahtnud, on olnud alati võimalus neid järele kuulata: see on ülioluline
Vaba Akadeemia kui nähtus, olen Alariga täiesti nõus, on juba oma olemuselt vajalik suurte ja normeeritud riiklike kõrgkoolide standardiseeritud süsteemi kõrval.
Seitse aastat on liiga lühike aeg, et teha suuri kokkuvõtteid. Ometi tundub mulle, et kõik algatused (muu hulgas oma väljaannete sari) on olnud väärtuslikud ja väärivad jätkamist.
Ülar Ploom
Sellel postitusel ei ole vastuseid