Jaan Lahe avalik loeng "Apostel Paulus ja stoa"
4. septembril on Vabal Akadeemial külas religiooniloolane Jaan Lahe, kes räägib apostel Pauluse rollist kristluse levitamisel kreeka-rooma maailmas ning selle sidumisest stoa filosoofiaga.
Üheks olulisemaks murranguks varase kristluse ajaloos oli ristiusu levik Palestiinast Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. See ei tähendanud vaid ristiusu geograafiliste piiride laienemist, vaid kristluse sisenemist uude religioossesse- ja kultuurikonteksti. Kuigi hellenistlik kultuur oli levinud ka Palestiinas ja selle mõjusid võib leida kõigist eluvaldkondadest, sealhulgas ka juudi religioossest kirjandusest, levis kristlus esialgu siiski peamiselt inimeste hulgas, kellel oli juudi kultuuritaust. See on ka mõistetav – oli ju Jeesus ise juut ja ka oma sõnumi edasiandmiseks kasutas ta Heebrea Piibli mõisteid ja mõtlemise kategooriaid. Alates 1. sajandi 40-ndatest ja 50-ndatest aastatest hakkas ristiusk levima laiemalt aga kreeka-rooma kultuuritaustaga inimeste hulgas, mis on suures osas apostel Pauluse ja tema kaastööliste misjonitegevuse tulemuseks. Et teha oma sõnumit oma kuulajatele ja lugejatele mõistetavaks, kasutas Paulus rohkesti mõisteid ja pilte, mis pärinevad hellenistlikust (eriti stoa) filosoofiast. Selle tulemuseks oli kristliku õpetuse ja filosoofia vahelise silla loomine, millel oli suur tähendus ristiusu kujunemisele järgnevatel sajanditel. Võib väita, et sellel sillal on olnud suur mõju õhtumaise kultuuri arengule.
Huvilised on oodatud loengut kuulama 4. septembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Teemaga seotud kirjandust:
1 Ajalooline taust:
Üheks olulisemaks murranguks varase kristluse ajaloos oli ristiusu levik Palestiinast Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. See ei tähendanud vaid ristiusu geograafiliste piiride laienemist, vaid kristluse sisenemist uude religioossesse- ja kultuurikonteksti. Kuigi hellenistlik kultuur oli levinud ka Palestiinas ja selle mõjusid võib leida kõigist eluvaldkondadest, sealhulgas ka juudi religioossest kirjandusest, levis kristlus esialgu siiski peamiselt inimeste hulgas, kellel oli juudi kultuuritaust. See on ka mõistetav – oli ju Jeesus ise juut ja ka oma sõnumi edasiandmiseks kasutas ta Heebrea Piibli mõisteid ja mõtlemise kategooriaid. Alates 1. sajandi 40-ndatest ja 50-ndatest aastatest hakkas ristiusk levima laiemalt aga kreeka-rooma kultuuritaustaga inimeste hulgas, mis on suures osas apostel Pauluse ja tema kaastööliste misjonitegevuse tulemuseks. Et teha oma sõnumit oma kuulajatele ja lugejatele mõistetavaks, kasutas Paulus rohkesti mõisteid ja pilte, mis pärinevad hellenistlikust (eriti stoa) filosoofiast. Selle tulemuseks oli kristliku õpetuse ja filosoofia vahelise silla loomine, millel oli suur tähendus ristiusu kujunemisele järgnevatel sajanditel. Võib väita, et sellel sillal on olnud suur mõju õhtumaise kultuuri arengule.
Huvilised on oodatud loengut kuulama 4. septembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikotta. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Teemaga seotud kirjandust:
1 Ajalooline taust:
- Mary Beard, SPQR. Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Varrak, 2017.
2. Ülevaated stoa filosoofiast:
- G. F. Aleksandrov, B. E. Bõhhovski, M. B. Mitin, P. E. Judin (toimetajad), Filosoofia ajalugu. I köide: Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1947, lk 340-367 ja 406-432 (Marju Lepajõe pidas seda parimaks antiikfilosoofia üldkäsitluseks eesti keeles).
- Elmar Salumaa, Antiikfilosoofia ajalugu. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised V. Tallinn: EELK Konsistoorium, 1991, lk 149-176.
3. Stoikude tekste:
- Lucius Annaeus Seneca, Moraalikirjad Luciliusele. Tlk Ilmar Vene. Tartu: Ilmamaa, 1995.
- Marcus Aurelius, Iseendale. Tlk Jaan Unt. Tallinn: Valgus, 1983.
4- Teadusliku piibliuurimise algtõdedest:
- Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, „Lühike sissejuhatus ajaloolis-kriitilisse meetodisse.“ – Kirik ja Teoloogia, 28. veebruar 2014 (https://kjt.ee/2014/02/luhike-sissejuhatus-ajaloolis-kriitilisse-meetodisse/).
5. Pauluse kirjadest:
- Eduard Lohse, Uue Testamendi tekkelugu. Tartu: EÜSi kirjastus, 1994, lk 34-86.
6. Autentsed Pauluse kirjad:
- Kiri roomlastele; 1. ja 2. kiri korintlastele; Kiri galaatlastele; Kiri filplastele; 1. kiri tessalooniklastele; Kiri Filemonile.
7. Pauluse isikust ja tegevusest:
- F. F. Bruce, Paulus. Tallinn: Logos, EELK Usuteaduse Instituut, 2010.
8. Pauluse mõttemaailmast:
- Eduard Lohse, Uue Testamendi teoloogia põhijooni. Tartu: Greif, 1994.
- Randar Tasmuth, Uue Testamendi kontekstualiseeriv teoloogia. Kristliku usulise mõtte ja praktika sünd. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2020 (ilmub 7. septembril).
9. Pauluse uurimisest:
- Ain Riistan, „Uuest perspektiivist Pauluse uuringuis.“ – Minu Issand ja minu Jumal! Pühendusteos Dr. theol. Toomas Pauli 70. sünnipäevaks. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2009, lk 44-62.
10. Loengus käsitletavatest üksiktekstidest:
- Rm 2:18-28: Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, „Homoseksuaalsus Piiblis.“ – Usuteaduslik Ajakiri, 1/2011, lk 3-21 (https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2011%20(62)/Nommik-Lahe.pdf).
- 1Kr 11:2-16: Aldar Nõmmik, „Kas naisele on sünnis Jumala poole palvetada katmata? Lühiülevaade probleemidest, teooriatest, suundadest 1.Kr 11:2-6 eksegeesis.“ – Kirik ja Teoloogia, 17. juuli 2020 (https://kjt.ee/2020/07/kas-naisele-on-kohane-jumala-poole-palvetada-katmata-luhiulevaade-probleemidest-teooriatest-suundadest-1kr-112-16-eksegeesis/).
- 1Kr 1Kr 9:24-27: H. A. Harris, Vana-Kreeka sportlased ja sport. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 120-124.
Sellel postitusel ei ole vastuseid