Jaan Lahe avalik loeng "Rudolf Bultmann ja Martin Heidegger"

Sel reedel, 30. oktoobril peab Jaan Lahe Vabas Akadeemias järjekorras viienda teoloogia ja filosoofia suhteid käsitleva loengu. Seekordseks teemaks on Rudolf Bultmanni ja Martin Heideggeri vaated antud küsimuses.

Rudolf Bultmann (1884-1976) on Paul Tillichi (1886-1965) ja Karl Barthi (1886-1968) kõrval vaieldamatult üks 20. sajandi protestantlikke mõtlejaid. Ta on oluline kui Uue Testamendi teadlane ja hermeneut, st teadlane, kelle uurimisvaldkonnaks oli piiblihermeneutika ehk teadus Piibli tõlgendamisest ja mõistmisest. Siin on ta saanud kuulsaks oma Piibli eksistentsiaalse interpretatsiooni ja demütologiseerimisprogrammiga. Bultmann kuulub nagu Tillichgi nende teoloogide hulka, kellele oli oluline teoloogia dialoog filosoofiaga. 

1923. a., mil Bultmann töötas professorina Marburgi ülikoolis, saabus sinna korraliseks filosoofiaprofessoriks Edmund Husserli (1859-1938) õpilane Martin Heidegger (1889-1976). Bultmanni ja Heideggeri vahel algas kohe tihe suhtlus. Bultmann külastas Heideggeri filosoofiaseminare ning Heidegger kuulas Bultmanni Uue Testamendi loenguid. Tol ajal kirjutas Heidegger oma teost „Sein und Zeit“ (Olemine ja aeg). Nad arutasid Bultmanniga selle teoses käsitletud probleeme ja saab tõestada, kuivõrd tugevalt on Bultmanni enda teoloogia mõjutatud varase Heideggeri filosoofiast. Kontaktid kahe suurmehe vahel jätkusid kirjavahetuse näol ka pärast Heideggeri Marburgist lahkumist (1928). Kuigi poliitilised erimeelsused (suhtumine natsirežimi) katkestas Bultmanni ja Heideggeri suhted ning need ei paranenud enam kunagi, võib ometi rääkida nende suhtlusperioodist kui heast näitest teoloogia ja filosoofia dialoogi kohta, millel oli viljastav mõju mõlemale mõtlejale.

Kirjandus loengu juurde:

1. Bultmanni elu ja töö kohta:

• Jaan Lahe, „Rudolf Bultmann – teoloog, religiooniloolane, mõtleja“. – Rudolf Bultmann, Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed. Koostanud, tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 422-535.
• Toomas Paul, „Rudolf Bultmann ja Piibli eksistentsiaalne interpretatsioon.“ – Toomas Paul, Kirik keset küla. Tartu: Ilmamaa, 2003, lk 334-371.

2. Bultmanni tekse eesti keeles:

• Eksistents ja evangeelium. Valitud esseed. Koostanud, tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Tartu: Ilmamaa, 2019.
• „Mis mõtet on kõnelda Jumalast? Tõlkinud Toomas Paul. Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle ja Thomas Andreas Põder. Tõlkinud Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa 2013, lk 323-337.
• „Uus Testament ja mütoloogia.“ Tõlkinud Jaan Lahe. – Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid, lk 389-410.

3. Heideggeri elu ja töö kohta:

• Eduard Parhomenko, „Martin Heidegger.“ – 20. sajandi mõttevoolud. Toimetanud Epp Annus. Tallinn-Tartu 2009: Tartu ülikooli kirjastus, lk 229-262.

4. Heideggeri tekste eesti keeles:

• „Olemine ja aeg“. – Filosoofilise hermeneutika klassikat. Tõlkinud Andrus Tool. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 127-161.
• „Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne.“     Tõlkinud Ülo Matjus. Looming, 1988, 8, lk 1081-1088.
•  „Loov maastik: miks me jääme provintsi?“ Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1989, 2, lk 293-296.
• „Küsimus tehnika järele.“     Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1989, 6, lk 1195-1227.
• „Kunsti päritolu ja mõtlemise piiritelm.“ Tõlkinud Tõnu Luik. Akadeemia, 1994, 1, lk 73-85.
•  „Fenomenoloogia ja teoloogia.“ Tõlkinud Ülo Matjus. Akadeemia, 1994, 9, lk 1915-1943.
• Sissejuhatus metafüüsikasse. Tõlkinud Ülo Matjus. Tartu: Ilmamaa, 1996.
•  „Keel.“ Tõlkinud Vilja Kiisler. Akadeemia, 4, 1999, lk 711-729.
• Kunstiteose algupära. Tõlkinud Ülo Matjus. Tartu: Ilmamaa, 2002.
•  „Aja mõiste.“ Tõlkinud Eduard Parhomenko. Akadeemia, 2003, 5, lk 1019-1041.