Erki Tammiksaare avalik loeng “Eesti energiasüsteemi kujunemine ja tuleviku väljakutsed”
30. septembril on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib lähemalt Eesti energiasüsteemist.
Elektri tootmine algas Eesti territooriumil 1880. aastate algul. Elektri tootmine ei olnud Eestis seaduslikult reguleeritud ei enne ega ka pärast Esimest maailmasõda. Turul oli nii eraettevõtjaid kui ka linnade omavalitsusi. Arusaam, et Eesti vajab ühtset elektrisüsteemi, jõudis Eesti valitsuseni 1930. aastate teisel poolel. Millisele ressursile elektritoomises toetuda, jäi kindlalt paika panemata.
Teine maailmasõda lõhkus olemas olnud Eesti elektrisüsteemi. 1945. aastal asutati Eesti Energia. Nõukogude Liidu elektrijaamade ministeeriumil puudus sõjajärgse Eesti elektrisüsteemi väljaehitamise kava. Elektri toomiseks asutati väikesi ühistuid. Ühtse elektrisüsteemi väljaehitamise plaan arendati välja 1950. aastate teisel poolel, mil Balti liiduvabariikide ja Vene Föderatsiooni loodeosa varustamiseks elektrienergiaga tuli Eestisse ehitada põlevkivielektrijaamad. Balti SEJ ja Eesti SEJ saavutasid täisvõimsuse 1970. aastate algul, tagades odava elektrienergia tarbijatele. Mõlemad elektrijaamad töötasid edasi iseseisvuse taastanud Eestis.
Põlevkivielektri tootmisel on Eesti valitsus pidanud arvestama Euroopa Liidu keskkonna nõuetega, mis on ajapikku üha karmistunud. Sel põhjusel ehitati Auveresse põlevkivielektrijaam, kus sai lisaks põlevkivile kütta ka eurodirektiivi kohaselt taastuvat energiaallikat puitu. Sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega alustas Eesti 2000. aastate algul soojuse- ja elektri koostootmisjaamade ehitust ning taastuvenergeetika arendamist. Maagaasil pidi selles arengus olema tähtis roll. Kohalike inimeste ja ka nt kaitseministeeriumi vastuseis tuuleparkidele, võimaldas maagaasil töötava elektrijaama siiski ehitamata jätta. Tänases maailmas tundub see õige lahendus olema. Sellegipoolest põhineb Kiisale ehitatud Eleringi reservelektrijaam maagaasile, millel on strateegiline tähtsus, kui Venemaa peaks Balti riigid oma sagedusalast välja kupatama. Kui nii juhtub, muutub elekter Eestis palju kallimaks, sest peama tagama oma sagedusala stabiilsuse. Millised on sellises olukorras Eesti energiasüsteemi väljakutsed nii lühemas kui ka pikemas perpektiivis? Ka sellest tuleb ettekandes juttu.
Loeng toimub 30. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Elektri tootmine algas Eesti territooriumil 1880. aastate algul. Elektri tootmine ei olnud Eestis seaduslikult reguleeritud ei enne ega ka pärast Esimest maailmasõda. Turul oli nii eraettevõtjaid kui ka linnade omavalitsusi. Arusaam, et Eesti vajab ühtset elektrisüsteemi, jõudis Eesti valitsuseni 1930. aastate teisel poolel. Millisele ressursile elektritoomises toetuda, jäi kindlalt paika panemata.
Teine maailmasõda lõhkus olemas olnud Eesti elektrisüsteemi. 1945. aastal asutati Eesti Energia. Nõukogude Liidu elektrijaamade ministeeriumil puudus sõjajärgse Eesti elektrisüsteemi väljaehitamise kava. Elektri toomiseks asutati väikesi ühistuid. Ühtse elektrisüsteemi väljaehitamise plaan arendati välja 1950. aastate teisel poolel, mil Balti liiduvabariikide ja Vene Föderatsiooni loodeosa varustamiseks elektrienergiaga tuli Eestisse ehitada põlevkivielektrijaamad. Balti SEJ ja Eesti SEJ saavutasid täisvõimsuse 1970. aastate algul, tagades odava elektrienergia tarbijatele. Mõlemad elektrijaamad töötasid edasi iseseisvuse taastanud Eestis.
Põlevkivielektri tootmisel on Eesti valitsus pidanud arvestama Euroopa Liidu keskkonna nõuetega, mis on ajapikku üha karmistunud. Sel põhjusel ehitati Auveresse põlevkivielektrijaam, kus sai lisaks põlevkivile kütta ka eurodirektiivi kohaselt taastuvat energiaallikat puitu. Sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega alustas Eesti 2000. aastate algul soojuse- ja elektri koostootmisjaamade ehitust ning taastuvenergeetika arendamist. Maagaasil pidi selles arengus olema tähtis roll. Kohalike inimeste ja ka nt kaitseministeeriumi vastuseis tuuleparkidele, võimaldas maagaasil töötava elektrijaama siiski ehitamata jätta. Tänases maailmas tundub see õige lahendus olema. Sellegipoolest põhineb Kiisale ehitatud Eleringi reservelektrijaam maagaasile, millel on strateegiline tähtsus, kui Venemaa peaks Balti riigid oma sagedusalast välja kupatama. Kui nii juhtub, muutub elekter Eestis palju kallimaks, sest peama tagama oma sagedusala stabiilsuse. Millised on sellises olukorras Eesti energiasüsteemi väljakutsed nii lühemas kui ka pikemas perpektiivis? Ka sellest tuleb ettekandes juttu.
Loeng toimub 30. septembril kell 18.15 Tartu Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Sellel postitusel ei ole vastuseid