Tõnu Viigi avalik loeng "Kui mustad need mustad augud siis ikkagi on?"
29. mail räägib Tõnu Viik Vabas Akadeemias mustadest aukudest.
Esimesena tuli pähe mõte nii massiivsest taevakehast, millest isegi valgus välja ei jaksa tulla, Yorkshire'i krahvkonna lühikesele ja paksule kirikuõpetajale John Michellile 1783. aastal. Temast jäi ainult natuke maha Pierre-Simon de Laplace sama mõttega 1796. aastal. Praegu seostatakse mustad augud Einsteini üldrelatiivsusteooriaga, mis tõepoolest annab mustadele aukudele teoreetilise seletuse.
Musti auke on väga mitmesuguse massiga, on Maa suuruseid, on massiivsete tähtede jäänukeid massiga kuni 30 Päikese massi ja galaktikate tsentrites arvatakse olevat musti auke massiga kuni miljard Päikese massi. Loengus räägime nende ehitusest ja arengust.
Loengut saab jälgida Postimehe vahendusel 29. mail kell 18.15 või hiljem endale sobival ajal Vaba Akadeemia YouTube kanalilt järele vaadata.
Esimesena tuli pähe mõte nii massiivsest taevakehast, millest isegi valgus välja ei jaksa tulla, Yorkshire'i krahvkonna lühikesele ja paksule kirikuõpetajale John Michellile 1783. aastal. Temast jäi ainult natuke maha Pierre-Simon de Laplace sama mõttega 1796. aastal. Praegu seostatakse mustad augud Einsteini üldrelatiivsusteooriaga, mis tõepoolest annab mustadele aukudele teoreetilise seletuse.
Musti auke on väga mitmesuguse massiga, on Maa suuruseid, on massiivsete tähtede jäänukeid massiga kuni 30 Päikese massi ja galaktikate tsentrites arvatakse olevat musti auke massiga kuni miljard Päikese massi. Loengus räägime nende ehitusest ja arengust.
Loengut saab jälgida Postimehe vahendusel 29. mail kell 18.15 või hiljem endale sobival ajal Vaba Akadeemia YouTube kanalilt järele vaadata.
Sellel postitusel ei ole vastuseid