Jaan Lahe avalik loeng "Paul Tillichi elu I"

10. septembril algab Vabas Akadeemias Jaan Lahe loengusari Paul Tillichist. Esimeses loengus keskendutakse tema elule.

Paul Tillich (1886-1965) kuulub koos Karl Barthi (1886-1968), Rudolf Bultmanni (1884-1976) ja Karl Rahneriga (1904-1984) 20. sajandi kõige mõjukamate kristlike teoloogide hulka. Ka Eesti lugejale ei ole ta tundmatu. Juba 1970ndatel aastatel levisid käsikirjaliselt tema jutlused, mida loeti ka haritlasringides väljaspool kirikut. Loeti ja vaimustuti, sest tema jutlustes (ise armastas ta neid nimetada küll „religioosseteks kõnedeks“) oli midagi, mis kõnetas ka mittekristlasi.

Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest (küsimus elu mõttest, surmast, kannatustest, inimese kohast maailmas ja tema piiridest), st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja enesemõistmine, mida on uuemal ajal lisaks muudele faktoritele mõjutanud ka teadus. Juba noore vikaarina Berliini kogudustes töötades koges Tillich, et traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta tema kaasaegseid ja seepärast nägi ta oma ülesandena kristliku sõnumi „tõlkimist“ inimestele arusaadavasse keelde. Oma sihtgrupina nägi ta siin eeskätt kristlusest võõrdunud haritlasi.

Kui ristiusu mõistmine oli probleemiks ajal, mil enamus Euroopa elanikest olid veel ühe või teise kiriku liikmed, siis seda suurem probleem on see tänapäeval, mil suur osa inimestest on ka formaalselt kirikust eemaldunud. Eriti drastiline on olukord Eestis, kus kristlaste hulk on viimastel andmetel (2015) 36,4 % koguelanikkonnast ning religioonialases hariduses on olnud poole sajandi pikkune katkestus, mida ei ole suutnud korvata ka viimastel aastakümnetel pakutavad õppimisvõimalused. Pole siis ime, et teadmisi kristlusest ja ka muudest religioonidest asendavad stereotüübid ja klišeed ning traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta enam enamikku inimesi (või teeb seda ebaadekvaatselt). Lahendus ei ole terminoloogia asendamine, sest kristlikud mõisted on sümbolid ja nende kohta kehtib see, mida Tillich on öelnud kõigi sümbolite kohta - need pärinevad inimkultuuri ja -teadvuse väga sügavatest kihtidest ning seetõttu ei saa neid suvaliselt asendada. Kuid neid tuleb seletada järjest põhjalikumalt ning nendega paralleelselt võib kasutada ka alternatiivseid mõisteid, nagu seda on teinud Paul Tillich, Rudolf Bultmann ja Karl Rahner ning paljud teisedki 20. sajandi teoloogid. Filosoofiliste mõistete kasutamine kristlike mõistete ja ideede seletamiseks on sellest veelgi vanem ja seepärast võiks filosoofia kui haritlastele tuntud „keel“ pakkuda selleks võimalusi ka tänapäeval.

Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.

Loengud toimuvad reede õhtuti kell 18.15 Tartu Katoliku Kultuurikojas (Jakobi 41) ning neid kannab üle ka Postimehe televisioon. Esimene loeng toimub 10. septembril kell 18.15.

Soovituslik kirjandus loengu juurde: 

I Ülevaated Paul Tillichi elust ja tööst:

Kalle Kasemaa, Paul Tillich.- Akadeemia 1989/1, lk 160-161;

Mart Kivimäe, Paul Tillichist. - Looming 1990/12, lk 1680-1691.

Arne Hiob, Uusajakristlikud mõtlejad. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2008, lk 79-90.

II Tillichi tekste eesti keeles: 

Prohvetliku traditsiooni taasavastamine reformatsioonis. Tõlkinud Elmar Salumaa. -  Eesti Evangeelne Luterlik Tallinn: EELK Konsistoorium, 1987, lk 47-60.

Kuidas on teadus viimase sajandi jooksul muutnudinimese enesemõistmist. Tõlkinud Kalle Kasemaa. - Akadeemia 1989/1, lk 151-161.

Inimene kristluses ja marksismis. Tõlkinud Elmar Salumaa. - Akadeemia 1991/ 8, lk 1609-1027.

Jumala tõelisus. Tõlkinud Jaan Lahe. -  Akadeemia 2008/4,lk 820-866.

Eksistents ja Kristuse ootus. Tõlkinud Jaan Lahe. Akadeemia 2009/ 12, lk 2237-2267.

Religioossed kõned. Tõlkinud Kalle Kasemaa, Vallo Ehasalu, Arne Hiob,Ursula Vent ja Jaan Lahe. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2009.

Julgus olla. Tõlkinud Thomas-Andreas Põder. - Uuema evangeelseteoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle, Thomas-Andreas Põder. Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 487-496.

Usulise keele olemus. Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Lahe. Akadeemia, 2019/1, lk 115−126.

Humaansus ja religioon. Tõlkinud Mart Kivimäe. - Looming 1990/12, lk 1674-1679.