Jaan Lahe avalik loeng "Varased kreeka- ja ladinakeelsed apologeedid ning antiikfilosoofia Jumala-õpetuse näitel"
Reedel, 18. septembril peab Vabas Akadeemias Jaan Lahe teise loengu filosoofia ja religiooni suhetest. Seekord on teemaks varased kreeka- ja ladinakeelsed apologeedid ning antiikfilosoofia Jumala-õpetuse näitel.
Noor, alles kujunemisjärgus kristlus, mis oli hakanud levima Kreeka-Rooma maailmas juba 1. sajandi keskpaiku, oli 1. sajandi lõpuks muutunud usundiks, mille järgijaskonna enamuse moodustasid inimesed, kellel oli mitte juudi, vaid Kreeka-Rooma kultuuritaust. Samal ajal oli ristiusu õiguslik staatus Rooma keisririigis ebakindel ning ristiusu vastu esitati süüdistusi amoraalsuses ja ebalojaalsuses riigile. Et neid süüdistusi tõrjuda, hakkasid 2. sajandi teoloogid kirjutama apoloogiaid, milles nad püüdsid kummutada ristiusu vastu esitatud süüdistusi ning kujutada kristlasi kõrge moraaliga ja poliitiliselt lojaalsete riigialamatena. Et selgitada oma kaasaegsetele ristiusu õpetusi sisu, kasutasid apoloogiate autorid ehk apologeedid veelgi rohkem Kreeka filosoofia mõisteid ja ideid, kui seda oli teinud Paulus. Eriti palju kasutasid nad stoast ja keskmisest platonismist laenatud mõisteid ja kontseptsioone. Käesolevas loengus näidatakse, kuidas kristlikud apologeedid selgitasid oma kaasaegsetele mittekristlastele Kreeka filosoofia abil ristiusu õpetust Jumalast.
Loeng toimub 18. septembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Kirjandus loengu juurde:
Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Konsistoorium, 1993, lk 11-18.
Alfred Adam, Dogmadelugu. Tartu: Geif, 1995, lk 50-52.
Tony Lane, Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos, 2002, lk 14-19.
Roelof van den Broek, „Varajane kristlus“. – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1986, lk 44-51 (eriti lk 49-51).
Jaan Lahe, Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum? Tallinn: Hildegarde Raamat, 2020, lk 76-167.
Noor, alles kujunemisjärgus kristlus, mis oli hakanud levima Kreeka-Rooma maailmas juba 1. sajandi keskpaiku, oli 1. sajandi lõpuks muutunud usundiks, mille järgijaskonna enamuse moodustasid inimesed, kellel oli mitte juudi, vaid Kreeka-Rooma kultuuritaust. Samal ajal oli ristiusu õiguslik staatus Rooma keisririigis ebakindel ning ristiusu vastu esitati süüdistusi amoraalsuses ja ebalojaalsuses riigile. Et neid süüdistusi tõrjuda, hakkasid 2. sajandi teoloogid kirjutama apoloogiaid, milles nad püüdsid kummutada ristiusu vastu esitatud süüdistusi ning kujutada kristlasi kõrge moraaliga ja poliitiliselt lojaalsete riigialamatena. Et selgitada oma kaasaegsetele ristiusu õpetusi sisu, kasutasid apoloogiate autorid ehk apologeedid veelgi rohkem Kreeka filosoofia mõisteid ja ideid, kui seda oli teinud Paulus. Eriti palju kasutasid nad stoast ja keskmisest platonismist laenatud mõisteid ja kontseptsioone. Käesolevas loengus näidatakse, kuidas kristlikud apologeedid selgitasid oma kaasaegsetele mittekristlastele Kreeka filosoofia abil ristiusu õpetust Jumalast.
Loeng toimub 18. septembril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikojas. Loengust teeb ülekande ka Postimees.
Kirjandus loengu juurde:
Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Konsistoorium, 1993, lk 11-18.
Alfred Adam, Dogmadelugu. Tartu: Geif, 1995, lk 50-52.
Tony Lane, Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos, 2002, lk 14-19.
Roelof van den Broek, „Varajane kristlus“. – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1986, lk 44-51 (eriti lk 49-51).
Jaan Lahe, Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum? Tallinn: Hildegarde Raamat, 2020, lk 76-167.
Sellel postitusel ei ole vastuseid