Tiina-Erika Friedenthali avalik loeng "Tartu teatrikeeld"
22. juulil on Vabal Akadeemial külas Tiina-Erika Friedenthal, kes räägib lähemalt Tartu teatrikeelust 19. sajandil.
18. sajand oli rändteatrite ajastu, ent sajandi lõpus tehti Eesti- ja Liivimaa keskustes esimesi pingutusi alaliselt tegutsevate teatrite rajamiseks. Riias ja Tallinnas tõid need pingutused kaasa küll ka mõningast kriitikat, ent mõlemas linnas panid baltisakslased sel ajal aluse püsivale teatritraditsioonile. Huvi alalise teatri vastu oli olemas ka Tartus, kus samuti olid juba aastakümneid mängimas käinud saksa rändtrupid. Peenem linnarahvas soovis lisaks algust teha ka asjaarmastajate teatriga. Kuid kui Tartust sai 1802. aastal taas ülikoolilinn, said probleemiks mõlemad teatrivormid. Pärast aastatepikkust vägikaikavedu Tartu rae ja linnaelanike, ülikooli kuraatori ja professorite, Riia kindralkuberneri ja Vene impeeriumi haridusministeeriumi vahel kehtestus „igaveseks ajaks“ täielik keeld igat sorti teatrile. Kuigi teatri tegemine ja vaatamine Tartus reaalselt siiski ikka ja jälle mingil määral toimuda sai, kaotas keeld ametlikult kehtivuse alles 1867. aastal – ja kolm aastat pärast seda asutati mängu- ja lauluselts “Vanemuine” ning pandi alus eestikeelsele teatrile.
Vaba Akadeemia loengu teemaks on Tartu teatrikeeld – miks see vajalik oli ja kuidas see juhtus? Juttu tuleb sellest, mis toimus Tartus, aga ka sellest, mis toimus samal ajal teistes ülikoolilinnades nii Saksamaal kui Vene impeeriumis.
Loeng toimub 22. juulil kell 18.15. Avalikud loengud toimuvad sellel suvel Jakobi kultuurikoja asemel Katoliku Hariduskeskuse ruumis B 112. Majja saab sisse Iida tantsukooli ukse kaudu kooli esikülje vasakul pool. Loengut saab jälgida ka Postimehe ülekande vahendusel.
18. sajand oli rändteatrite ajastu, ent sajandi lõpus tehti Eesti- ja Liivimaa keskustes esimesi pingutusi alaliselt tegutsevate teatrite rajamiseks. Riias ja Tallinnas tõid need pingutused kaasa küll ka mõningast kriitikat, ent mõlemas linnas panid baltisakslased sel ajal aluse püsivale teatritraditsioonile. Huvi alalise teatri vastu oli olemas ka Tartus, kus samuti olid juba aastakümneid mängimas käinud saksa rändtrupid. Peenem linnarahvas soovis lisaks algust teha ka asjaarmastajate teatriga. Kuid kui Tartust sai 1802. aastal taas ülikoolilinn, said probleemiks mõlemad teatrivormid. Pärast aastatepikkust vägikaikavedu Tartu rae ja linnaelanike, ülikooli kuraatori ja professorite, Riia kindralkuberneri ja Vene impeeriumi haridusministeeriumi vahel kehtestus „igaveseks ajaks“ täielik keeld igat sorti teatrile. Kuigi teatri tegemine ja vaatamine Tartus reaalselt siiski ikka ja jälle mingil määral toimuda sai, kaotas keeld ametlikult kehtivuse alles 1867. aastal – ja kolm aastat pärast seda asutati mängu- ja lauluselts “Vanemuine” ning pandi alus eestikeelsele teatrile.
Vaba Akadeemia loengu teemaks on Tartu teatrikeeld – miks see vajalik oli ja kuidas see juhtus? Juttu tuleb sellest, mis toimus Tartus, aga ka sellest, mis toimus samal ajal teistes ülikoolilinnades nii Saksamaal kui Vene impeeriumis.
Loeng toimub 22. juulil kell 18.15. Avalikud loengud toimuvad sellel suvel Jakobi kultuurikoja asemel Katoliku Hariduskeskuse ruumis B 112. Majja saab sisse Iida tantsukooli ukse kaudu kooli esikülje vasakul pool. Loengut saab jälgida ka Postimehe ülekande vahendusel.
Sellel postitusel ei ole vastuseid