Niilo Kaldalu avalik loeng "Faagiravi. Viirustega bakterite vastu"
3. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Niilo Kaldalu, kes seekord räägib viiruste kasutamisest bakterhaiguste ravimiseks.
Bakteriofaagid ehk lihtsalt faagid on bakterite viirused. Nad ei nakata inimest ega muid organisme peale bakterite, ega kuna meie keha asustab suur hulk baktereid, on seal ka suur hulk faage. Bakteriofaagid avastati üle saja aasta tagasi, kui leiti, et on midagi mikroskoobis nähtamatut, mis põhjustab bakterite surma. Üks avastaja, Felix d’Herelle, kes andis faagidele ka nime, tegi katse kasutada oma avastust bakteriaalse düsenteeria raviks. Tema esimesed katsed olid edukad. Järgnes faagiravi buum. Bakteriviirustega üritati ravida erinevaid haigusi. Vahel see õnnestus, aga sageli mitte. Buum lõppes penitsilliini ja teiste antibiootikumide avastamisega. Läänes hakati faagiravisse suhtuma kui meditsiiniajaloo kurioosumisse, samas jätkus faagide raviks kasutamine ja vastav uurimistöö Idablokis, suurim keskus oli d’Herelle’i kolleegi ja sõbra Georgi Eliava asutatud instituut Tbilisis.
Aastatuhande vahetuse paiku tekkis Läänes faagiravi vastu taas huvi. Vahepeal oli bakteriviiruste bioloogia kohta väga palju teada saadud. Faagide uuringud olid aluseks tänapäevase molekulaarbioloogia ja insenergeneetika tekkele. Antibiootikumiresistentsuse levik ja uute antibiootikumide nappus viis selleni, et mõne patsiendi jaoks polnud enam ühtki töötavat ravimit. Sellises olukorras lubati faagiraviga katsetada. Tänapäeval on uuenenud ja täpsest faagiravist saamas moodsa personaalmeditsiini osa. Lisaks inimeste ravile leiavad faagid kasutust veterinaarias ja toidutööstuses.
Loeng toimub 3. veebruaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Bakteriofaagid ehk lihtsalt faagid on bakterite viirused. Nad ei nakata inimest ega muid organisme peale bakterite, ega kuna meie keha asustab suur hulk baktereid, on seal ka suur hulk faage. Bakteriofaagid avastati üle saja aasta tagasi, kui leiti, et on midagi mikroskoobis nähtamatut, mis põhjustab bakterite surma. Üks avastaja, Felix d’Herelle, kes andis faagidele ka nime, tegi katse kasutada oma avastust bakteriaalse düsenteeria raviks. Tema esimesed katsed olid edukad. Järgnes faagiravi buum. Bakteriviirustega üritati ravida erinevaid haigusi. Vahel see õnnestus, aga sageli mitte. Buum lõppes penitsilliini ja teiste antibiootikumide avastamisega. Läänes hakati faagiravisse suhtuma kui meditsiiniajaloo kurioosumisse, samas jätkus faagide raviks kasutamine ja vastav uurimistöö Idablokis, suurim keskus oli d’Herelle’i kolleegi ja sõbra Georgi Eliava asutatud instituut Tbilisis.
Aastatuhande vahetuse paiku tekkis Läänes faagiravi vastu taas huvi. Vahepeal oli bakteriviiruste bioloogia kohta väga palju teada saadud. Faagide uuringud olid aluseks tänapäevase molekulaarbioloogia ja insenergeneetika tekkele. Antibiootikumiresistentsuse levik ja uute antibiootikumide nappus viis selleni, et mõne patsiendi jaoks polnud enam ühtki töötavat ravimit. Sellises olukorras lubati faagiraviga katsetada. Tänapäeval on uuenenud ja täpsest faagiravist saamas moodsa personaalmeditsiini osa. Lisaks inimeste ravile leiavad faagid kasutust veterinaarias ja toidutööstuses.
Loeng toimub 3. veebruaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Sellel postitusel ei ole vastuseid