Andreas Ventseli avalik loeng "Kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates"
9. jaanuaril peab Vabas Akadeemias aasta esimese loengu semiootik Andreas Ventsel, kes seekordses ettekandes räägib kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates.
Ettekandes käsitletakse emotsionaalselt laetud ajaloonarratiivide strateegilist kasutamist Venemaa riiklikus diskursuses, keskendudes Nõukogude Liidu lagunemise kujutamisele kui “geopoliitilisele katastroofile” ning Teise maailmasõja võidu ülistamisele. Need kaotuse ja triumfi kaksiknarratiivid on Kremli kommunikatsioonistrateegia keskmes, eriti välispoliitika ja Ukraina sõja kontekstis. Ettekandes uuritakse, kuidas hirmu semioos kujundab kollektiivset identiteeti ja mobiliseerib auditooriume vandenõunarratiivides, mida poliitilised eliidid kasutavad ühtekuuluvuse tugevdamiseks ja agressiooni legitimeerimiseks. Need narratiivid on põimitud laiematesse kultuurimäluraamistikesse, ammutades ainest ajaloolise solvumise ja vaenlasekujutise troopidest. Uurimus toob esile, kuidas Kreml kasutab vandenõunarratiive psühholoogiliste ja kommunikatiivsete relvadena, et kujundada tajutavaid ohte ja säilitada sisemist legitiimsust.
Loeng toimub 9. jaanuaril kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Ettekandes käsitletakse emotsionaalselt laetud ajaloonarratiivide strateegilist kasutamist Venemaa riiklikus diskursuses, keskendudes Nõukogude Liidu lagunemise kujutamisele kui “geopoliitilisele katastroofile” ning Teise maailmasõja võidu ülistamisele. Need kaotuse ja triumfi kaksiknarratiivid on Kremli kommunikatsioonistrateegia keskmes, eriti välispoliitika ja Ukraina sõja kontekstis. Ettekandes uuritakse, kuidas hirmu semioos kujundab kollektiivset identiteeti ja mobiliseerib auditooriume vandenõunarratiivides, mida poliitilised eliidid kasutavad ühtekuuluvuse tugevdamiseks ja agressiooni legitimeerimiseks. Need narratiivid on põimitud laiematesse kultuurimäluraamistikesse, ammutades ainest ajaloolise solvumise ja vaenlasekujutise troopidest. Uurimus toob esile, kuidas Kreml kasutab vandenõunarratiive psühholoogiliste ja kommunikatiivsete relvadena, et kujundada tajutavaid ohte ja säilitada sisemist legitiimsust.
Loeng toimub 9. jaanuaril kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41). Loengust teeb otseülekande ka Postimees.
Sellel postitusel ei ole vastuseid